HAIGUS
Jalgade seenhaigust on odavam vältida

Jalapöidade seenhaigus tabab enamasti jalataldu ja varbavahesid, aga ka küüsi. Tabatud võib olla üks või rohkem küünt. Haigus võib esineda korraga nii küüntel kui nahal või ainult nahal.

Haigestumist ja selle arenemist soodustavad jalgade suurenenud higistamine, vähene hoolitsemine jalgade puhtuse eest, ka haudumus.

Nakatutakse harilikult dusiruumides, ujulates, saunades, aga ka kodus, kui ei ole pööratud küllaldast tähelepanu puhtusele. Selle haiguse levikut põhjustab asjaolu, et jalapöidade seenhaigust põdev haige levitab irduvate nahakettudega ka nahaseeni, mis saastavad ümbrust ja võivad nakatada teisi. Varvastevahelise haigusvormi puhul muutub nahk varvaste vahel valkjaks ja kortsub. Samuti võivad varvaste vahel tekkida pakatised ja vesivillikesed. Viimased lõhkevad ja jätavad järvele pindmisi marrasknaha vigastusi.

Tihti haigestuvad vigastatud küüned

Ketendava haigusvormi puhul esinevad jalataldadel mitmekihilised ketud. Villilisele haigusvormile on iseloomulikud läbipaistvad, mõnikord kollaka vedelikuga täidetud vesivillikesed jalataldadel. Kui villid kuivavad, jäävad järele narmendavate servadega roosakad laigukesed. Nahaseened võivad allergiseerida organismi ja põhjustada allergilist nahapõletikku.

Küünte haigestumisel algab haigus küüneservast ja levib küünejuureni. Küüned kaotavad läike, muutuvad matiks, krobeliseks, hallikaks või kollakaks ja murduvad. Sagedamini haigestuvad eelnevalt vigastatud küüned.

Seenhaigusest tabatud küüned.

Kui seenhaigus on kindlaks tehtud, tuleb tingimata kontrollida selle haiguse suhtes ka kõiki haige perekonnaliikmeid. Haige sukad või sokid pestakse ning jalanõud desinfitseeritakse. Nt pannakse jalatsitesse ööseks 40% formaliinilahusega niisutatud vatti ja siis asetatakse need plastikkotti.

Seenhaiguse vältimiseks kantakse duširuumides spetsiaalseid kummijalatseid või taldu.

Mida ette võtta

Väga tähtis on korrapärane jalgade pesemine, haudumuse ja hõõrdumiste vältimine, nende esinemisel aga kohene ravi. Kui jalad liigselt higistavad, tuleb neid vannitada umbes 40o vees. Siis kuivatada jalgu korralikult, eriti varvaste vahelt, selleks et vähendada jalaseene riski. Pärast seda kasutada deodoranti või antiperspiranti (nt "Foot deo"), mis väldib higistamist. Vahetada iga päev sokke või sukke.

Kui nahk on liiga kuiv, hõõruda jalgu jalakreemiga (nt "Foot creme"). See tagab küllaldase naha niiskuse, pehmendab ja muudab naha elastsemaks.

Saunades, duširuumides ja basseinides peab olema eeskujulik puhtus. Puurestid ja muu desinfitseeritakse.

Ravi määrab nahaarst

See on kas üldine või paikne. Kui kahjustatud on nahk, siis kasutatakse paikselt 1% butenafiinhüdrokloriid-salvi (mentax). See hõõrutakse õhtuti kahjustatud nahasse. Paikselt võib kasutada ka 5% jooditinktuuri, amorolfiinkreemi (loceryl) või terbinafiinkreemi (lamisil) 1-2 korda päevas. Ravitakse nii kaua kui nahk on täiesti paranenud. Ravi kestus 2-3 nädalat. Klotrimasoolkreemi (mykofungiin) hõõrutakse nahka 2-3 korda päevas (3-4 nädalat).

Algava küünte seenhaiguse puhul kasutatakse paikselt amorolfiin (loceryl) küünelakki. Lakk kantakse kahjustatud küüntele üks või kaks korda nädalas. Raskematel juhtudel kasutatakse terbinafiini (lamisil) või flukonasooli (diflucan) suu kaudu. Ravi on pikaajaline, 3-12 kuud.

Kuna ravi (eriti küünte puhul) maksab palju, on tunduvalt odavam vältida seenhaigust.

NAOMI LOOGNA, professor