Rubriik: Lugeja küsib

Millal ja miks tuleb hambale teha juureravi?

Vastab Ode hambakliiniku hambaarst Ilmar Roosimaa.

Kui hambanärvis on mikroobide tõttu tekkinud põletik, võib see läbi hamba juurekanali edasi kanduda hammast kinni hoidvasse luusse, kus tekib omakorda põletik. Et seda ei juhtuks, tuleks viivitamatult alustada hamba juure ravimisega. Juureravi eesmärgiks on seega hambas oleva või hambast pärineva põletiku, infektsiooni leviku tõkestamine ja ravi.

Kui põletik on juba juure all (st luu sees) ning juureravi mingil põhjusel enam teha ei saa, on hamba päästmiseks mõnikord võimalik teha väike operatsioon, mille käigus kirurg eemaldab põletikukolde.

Sageli on juurealune põletik kroonilist laadi ja endast palju märku ei anna. Ägenemisi, millega kaasneb hamba ebamäärane tuikamine või koguni tugev valu ja limaskesta turse, esineb peamiselt seoses ilmamuutustega ning külmetushaigustega. Pahatihti juhtub, et hambapõletikku ei võeta tõsiselt ning ta võib kesta aastaid. See pole aga tervisele hea, sest selline põletik soodustab muude haiguste (nt reumaatilised haigused) teket ja arengut. Samuti on pidev oht, et hambapõletik hakkab ühel heal päeval jõudsalt laienema - seades nii ohtu inimese elu.

Juureravi tegemisega hiljaks jäämine võib tähendada ka seda, et liiga ulatuslikuks või ägedaks muutunud põletiku tõttu tuleb hammas viivitamatult eemaldada. Hammas tuleb välja tõmmata ka juhul, kui hammas on liialt lagunenud ja selle igasugune ravimine on muutunud mõttetuks.

Juureravi kestvus on erinev - vahel piisab ühest seansist, teinekord tuleb aga ühe hamba pärast hambaarsti külastada mitu korda. Rohkem vaeva nõuavad mitmejuurelised hambad, eriti siis, kui juurekanalid on raskesti läbipääsetavad.

Hea tulemuse saavutamiseks tuleb hamba juure sees olev kanal (või kanalid) otsast lõpuni puhastada, laiendada ja teatud kemikaalidega töödelda. Äärmiselt vajalik on röntgenipildi abil määrata juurekanali pikkus, sest kanal tuleb korralikult ära täita - nii ei jää mikroobidele elamispinda.

Enda kogemusest võin öelda, et suur osa sellisest ravist on nö vana ravi ümbertegemine. Suures osas kehtib see küll nõukogude ajal tehtu kohta, kuid mitte alati. Kvaliteetselt tehtud juureravi enamasti ringi tegemist siiski ei vaja.

Kui hammas on pärast juureravi pikemat aega hell ja teistest hammastest tundlikum, ei tähenda veel, et midagi on valesti. Nii mõnigi kord võtab hamba lihtsalt rohkem aega. Kui aga juureravi tõepoolest ebaõnnestub ja hambapõletik suureneb, ei pruugi alati põhjus olla mittekvaliteetses ravis, vaid hoopis näiteks hamba ebatavalises anatoomias.

MAIO VANIKO