"Lugematuid kordi on öeldud, et naine on hea haigepõetaja. Mina seevastu usun, et põetustöö alustest ei teata peaaegu midagi," on öelnud Florence Nightingale (1820-1910), kes pani aluse hoolduse ja haigepõetuse arengule maailmas. Veel üle-eelmisel sajandil hooldasid haigeid vaesed, prostituudid või naised, kes ei kõlvanud muule tööle ning pigem lisasid haigetele kannatusi, kui leevendasid neid. Tänu Inglise aadlidaami F.Nightingale ettevõtlikkusele tulid haiglatesse sanitaarnõuded-reformid.Ta rajas Inglismaal esimese haigepõetajate kooli ja arendades põetuse kompleksseks ametialaks, misjärel haiged paranesid, enam ei surnud. F. Nightingale kuulsus sai alguse Krimmi sõjast, kus ta põetas haavatud sõdureid, käies neid hooldamas-lohutamas isegi öösel väikese lambikese valgel. Teda hakati kutsuma "leedi lambikesega" ja selle lambi stiliseeritud kujutis on maailmas õenduse sümbol; seda kasutatakse õendusalase kirjanduse märgistamisel ja meenena parimate õdede austamisel. F.Nightingale sünnipäev 12. mai on nimetatud rahvusvaheliseks õdede päevaks.

Leedid lambikestega

Eesti Õdede Ühing loodi 1923. a, pärast sõda ühingu tegevus lõpetati. Eesti Meditsiiniõdede Seltsi nime all asus ühing taas tegutsema 1966.a. 1990.aga taastati endine nimetus - Eesti Õdede Ühing - ning austav kuulumine Rahvusvahelisse Õdede Nõukogusse. Hetkel on Eestis üle 8000 õe. Nõukogude võimu ajal sai halastajaõest meditsiiniõde, rõhk asetati haigustele, arsti korralduste täitmisele, arstile allumisele. Tartus oli enne sõda kuulus Anna Erma Halastajaõdedekool, selle lõpetanud olid oskuste poolest tuntud kogu maailmas. Nõukogude ajal muudeti see asutus meditsiinikooliks. Meditsiinikoolide nimetusi kannavad ka tänapäeval kõik kolm kooli Tallinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel, kus peale õdede saavad hariduse veel ämmaemandad ja laborandid. Vaatamata nimetusele meditsiinikool on meditsiiniõdede kutsenimetusest juba aastast 1996 jäänud ära nimetus "meditsiin" ja patsientidele osutavad õendusabi ÕED, kelle koolitus algab terve inimese ja tervise õpetusest. Õenduse ülesanne on aidata nii tervet kui haiget inimest tema tervise edendamisel, haiguste ennetamisel, tervise ja töövõime taastamisel, leevendada vaevusi, vältida kannatusi ja kui paranemine pole võimalik, siis aidata patsiendil edasi elada haigusega kohanedes, kui aga surm on vältimatu, tagada, et see oleks inimväärne.

Õdede koolitus

Õdede haridust nõukogude aastatel määrasid ja suunasid arstid. Pärast taasiseseisvumist elavnes ka Eesti Õdede Ühingu tegevus, tihenesid kontaktid naabermaade Soome, Rootsi ja Taaniga. Õenduse arengut ja haridust loetakse parimaks just Soomes.

1991. a avanes Eesti õdedel võimalus õppida Tartu ülikooli arstiteaduskonnas õeteaduse osakonna diplomiõppes. Nüüdseks on saanud paljud õed kõrghariduse, nad töötavad õendusjuhtidena, meditsiinikooli õpetajatena, vanemõdedena, aga ka nn. reaõdedena. Õpivad ka bakalaureuse ja magistriõppes ja nii on meil nii bakalaureuse kraadiga õdesid kui ka 4 õeteaduse magistrit. Kaks magistrit kaitsesid kraadi Tartu Ülikoolis ja kaks Soomes Kuopio Ülikoolis, kaks õde-magistrit jätkavad õpinguid Soomes doktorantuuris. Tartu Ülikoolis on veel Avatud Ülikool õdede diplomiõppeks. Õdedel on võimalus õppida bakalaureuseõppes ka Pedagoogilise Ülikooli sotsiaalalal.

Suurim muutus on põhiõppes

Selle sajandi ja aastatuhande esimesed meditsiinikooli lõpetanud õed said tänavu veebruaris kõigist kolmest meditsiinikooolist kutsekõrghariduse diplomi. Kooli lõpetamine toimus diplomitöö kaitsmisega, milleks oli õendusalane uurimistöö. See oli suur samm edasi õdede hariduses. Kuid mis saab töötavatest mittekõrgharidusega õdedest? Neil on võimalus õppida meditsiinikoolis nn. tasemeõppes, mille lõpetamise järel saavad samuti kutsekõrghariduse. Kahjuks on nii tasemeõpe kui Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli diplomiõpe tasulised ja käivad õdedele nende madalaid palku arvestades sageli üle jõu.

Õppimine kogu elu

Et püsida kursis pidevalt täieneva kutseala arenguga, tuleb kogu elu õppida. Võimaluse selleks annavad täienduskursused. Viimased on tasulised, tasujaks kas õde ise või tööandja. Suuremad haiglad kannavad aga haiglasiseselt hoolt õenduspersonali arengu eest; selleks on loodud koolituskeskused, kust on kujunenud väljaspoole oma haigla vajadusi ülevabariigilised täienduskoolituse baasid: Tallinna Keskhaigla, Mustamäe Haigla ja SA Tartu Maarjamõisa Haigla.

Läinud aastal valminud Riiklik Õenduse ja Ämmaemanduse Arengustrateegia töötati välja õdede endi poolt. Kui palju aastaid on õdede hariduse, töö ja vastutuse üle otsustanud arstid, siis nüüd tahame meie - õed - ise otsustada-tegutseda kutse arendamise nimel. Parimaks tänuks ja meie töö kõrgeimaks hindeks on haigusest paranev patsient.

ELLE ENDE,
Tallinna keskhaigla peaõde, Eesti Õdede Ühingu Keskjuhatuse liige Fotol : Elle Ende. Verner Puhmi foto