Osteoporoos ei ohusta ainult menopausis naisi
(Vt. Terviseleht 19. jaanuar 2000, "Kaltsium - organismi ehitusmaterjal", Selma Teesalu, Ivar-Olavi Vaasa)

Kirjutise eesmärgiks on juhtida täiendavalt tähelepanu mõningatele küsimustele, mis on seotud luuhõrenemise ohuga juba lastel ja noortel naistel või mille eiramine noorena võib end osteoporoosina kätte maksta vanemas eas. Viidatav Terviselehe artikkel annab juhiseid kaltsiumivajaduse rahuldamiseks ning sisaldab andmeid mõningate toiduainete kaltsiumivajaduse kohta. Kuna lugejal ei tarvitse viidatud artiklit käepärast olla, kordan mõningad mõistmist hõlbustavad faktid:

• peamised toiduga saadavad kaltsiumi allikad on piim ja piimatooted, teatud juurviljad ja mineraalvesi;
• heas mineraalvees peab liitri kohta sisalduma 500 mg kaltsiumi, 100 mg magneesiumi ja maksimaalselt 50 mg naatriumi;
• lastel ja noorukitel on kaltsiumivajadus suhteliselt suurem. Küllaldane kaltsium nooruses kindlustab luustiku normaalse arengu ning aitab vananedes vältida luude hõrenemist ehk osteoporoosi.

Kaltsiumivajaduse katmisel tuleb arvestada ka vitamiin D3 vajadust. Selle puudus suurendab osteoporoosi ja luumurdude tekke ohtu.

Meie toitumisharjumuste ja kliimatingimuste juures peetekse optimaalseteks järgmisi keskmisi ööpäevaseid kaltsiumi ja vitamiin D koguseid*:

Elanikkonna rühm	Kaltsiumitarve milligrammides (mg)	Vitamiin D3 tarve rahvusvahelistes ühikutes (RÜ)
Vastsündinud ja imikud kuni 6 kuud	400
Imikud vanuses 7 -12 kuud	600
Lapsed vanuses 1 - 5 aastat	800
Lapsed vanuses 6 - 10 aastat	800 - 1000
Noorukid alates 12. eluaastast	500 - 1000	200 - 400
Naised vanuses 25 - 50 aastat	1000	200 - 400
Naised üle 50 (menopaus)	1000 - 1500	800
Rasedad naised	1200 - 1500	200 - 400
Rinnaga toitvad naised	1200 - 1500	200 - 400
Eakad mehed ja naised	1500	600 - 800

*NIH Consensus Conference. Optimal calcium intake. JAMA 1994; 27 (24), 1942-48.

Kui tugevad on Eesti elanike luud?

Kogu elanikkonna kohta ei saa täpset vastust anda, kuna puuduvad vastavad uurimused. 10 viimase aasta jooksul on uuritud osteoporoosiga seotud probleeme, kusjuures põhiliseks sihtgrupiks on noored naised vanuses 20-25a. Andmed on näidanud, et selles vanuses esineb luude hõrenemist 7-10 % naistel. Viimase kümnendi puhul on teaduskirjandusse ja konverentside temaatikasse ilmunud ka laste ja noorukite ostoeporoosi mõiste.

Haiguse ennetamine algab looteeas

1996.a toimus Mexico Citys ülemaailne konverents teemal "Laste ja noorukite toitumine ning luude areng". Seega, osteoporoosi ei tuleks vaadelda kui üleminekueas naiste haigust, mille põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus, vaid laiemalt. Naissuguhormoonide produktsiooni languse tõttu avaldub luude hõrenemine küll kõige reljeefsemalt, haiguse ennetamine aga algab juba looteeas. Väljendus - iga laps võtab emalt ühe hamba - kuulub aegadesse, mil nähti küll tagajärgi, kuid probleemi õigesti ei tuntud. Pole ju kasu nn. emapiima projektidest, kui imetavale emale ei selgitata suurendatava kaltsiumi ja vitamiin D kogust iseenda ja imiku tarbeks. Teadmised ja võimalused luuhõrenemise profülaktikaks ja vajadusel diagnostikaks on tänapäeval olemas juba varajases nooruses.

Luude tugevust ammutatakse eriti piimast, piimatoodetest ja kalatoitudest.

Mis põhjustab noortel naistel osteoporoosi?

Uurijate arvamuse kohaselt on peapõhjus toiduga saadava kaltsiumi ja vitamiin D puudujääk. Toidus on olulised veel magneesiumi, vitamiin C, küllastamata rasvhapete sisaldus ning loomste ja taimste valkude õige suhe (1:1). Soodustavate faktoritena on olulised kõrvalkilpnäärmete seisund, pärilik eelsoodumus (luudega on suguvõsas probleeme põlvest põlve), sugunäärmete talitluse häired. Toitumise parandamine ja vajadusel toidulisandite kasutamine, kehalise koormuse suurendamine ning suitsetamisest loobumine on need lihtsad asjad, mida inimene saab ise korraldada pärast seda, kui on selgunud osteoporoosioht. Kogemused on näidanud, et nende abinõudega paraneb luutihedus noortel naistel juba 6 kuuga.

Osteoporoosi nimetatakse maailmas hiilivaks epideemiaks, mis kulgeb ja süveneb esialgu varjatult ja mis teadvustatakse sageli alles luumurdude ja luude, tavaliselt lülisamba lülide, deformatsioonide (kuju muutuste) tõttu. Üheks põhjuseks on tänapäeva tsiviilühiskonna toitumisstiil ühes tööstuslike toiduainete kasutamise suurenemise ja töötlemata toiduainete kasutamise vähenemisega. Ohtlikud on ka nn. imedieedid. Nälgimine eriti puberteedieas tütarlastel võib viia üliohtliku haiguse anoreksia (täielik isutus) tekkeni.

Põhimõtteliselt võib inimene süüa kõiki toiduaineid, mis pole keemiliselt või mikroobidega saastatud. Olulisel kohal on toidus piim ja piimatooted. Nendega saadakse lisaks kaltsiumile ka väärtuslikke valke ja fosfolipiide, mida on eriti vaja nii luude kui aju ainevahetuseks. Kaltsiumitablette toidulisandina soovitame kasutada ainult arsti nõuande kohaselt. Piima suhtes tundlikud lapsed peaksid saama kaltsiumi asendusravi.

Kolm kalatoitu nädalas

Toit peaks sisaldama küllaldaselt rasvhappeid ja vitamiin D-d. Nende poolest on rikkad kala- ja sojaõli. Enamik inimesi on endale kaltsiumivajaduse teadvustanud, ei teata aga, et küllastamata rasvhapete puudusel võib kaltsium luudesse mitte jõuda, vaid ladestuda siseelunditesse. Selle vältimiseks ongi tähtis kala ja taimste rasvade olemasolu toidus. Kalad jt mereorganismid on rikkad ka inimesele vajalike oomega-3-rasvhapete poolest. Võiks süüa vähemalt 3 kalatoitu nädalas või 30 g kala päevas.

Kalaõli kapslite kasutamisega ei ole soovitav liialdada. Piisav on 1-3 g kalaõli päevas. Liigne kalaõli kasutamine võib põhjustada veritsevate haavandite teket või aeglustada haavandite paranemist.

Kokkuvõtteks. Osteoporoos on siiski ka noorte naiste probleem, mis võib haigusena avalduda noores eas. Sagedasem on noores eas varjatud, eriliste kliiniliste tunnusteta kulg. Kuna luumassi põhiline formeerumine toimub kasvuperioodil, võib noorepõlve tähelepanematus hilisemal suguhormoonide produktsiooni languse perioodil kurjasti kätte maksta. Seetõttu olgu toitumine lapse- ja noorukieas mitmekesine ja tuleks vältida kaltsiumi ülemäärast organismist väljaviimist. Viimast soodustavad keedusoolarikas toit (normaalne on 5 g keedusoola päevas), suitsetamine, alkohol, ka ülearu kiudaineterikas toit. Kofeiinisisaldavate jookide nagu kohvi, tee, koka-kola kohta käivad andmed on vasturääkivad. Nende jookide mõõdukas kasutamine ei tohiks tervisele kahjulik olla, mistõttu pole põhjust neid ühekülgselt keelata. Väga oluline on ka kehaline koormus - võimlemine, kõnd ja füüsiline töö on siin kõige paslikemaiks tegevusviisideks.