Ülestõusmispühadest rõõm ja õnnetunne

Kui koidukuma 23.aprillil üle silmapiiri levib, tervitavad inimhulgad ülestõusmispühi ehk lihavõtteid. Neil pühadel on palju nimesid: ülestõusmispühad, lihavõttepühad, munapühad, kiigepühad, kevadpühad.

Nimi "ülestõusmis" tähendab, et Jeesus Kristus on surnust üles tõusnud. Lihavõtted tähendab, et tohib liha võtta, st et kevadine paast on lõppenud.

Lihavõttepühade üks pool on kristlik, st Kristuse surmast ülestõusmine, teine seostub kevade sünniga, looduse ärkamisega talvest. Need kaks poolt sobivad hästi kokku.

Lihavõttepühade sümbolid muna, jänku ja kiikumine tähendavad viljakust ning sigimist. Muna on viljakuse sümbol, sest kogu maailm sünnib ju munast. Jänes on väga sigiv loom, seega sigivuse sümbol. Samuti kiik. Lõunapoolses Euroopas on ülestõusmispühad kõige tähtsamad pühad aastas. Pole seal ju suurt vahet talvise pimeduse ja kevadise valguse vahel. Inimestele on tähtis, kuidas maa ärkab uuele elule. Meil siin Eestimaal ja üldse põhja pool on oluline valgus, st päikesepaiste. Meie tähtsamad pühad on jõulud, jaanipäev, lihavõtted on kolmandal kohal.

Meil on riigipühaks Suur Reede. Vanarahvas on öelnud: "Suur Reede on nii suur püha, et isegi rohi sel päeval ei kasva."

Piiblis ei leidu nimetust "lihavõtted", mida aga paljudes maades kasutatakse. See püha on oma nime saanud paganliku koidu- ja kevadjumalanna Ostara järgi. Ostara oli see, kes võttis vastu Balderi, keda tema puhtuse tõttu kutsuti Valgeks Jumalaks ja ka Päikese Jumalaks, sest tema laup andis inimkonnale valgust.

See paganlike kommete omaksvõtt selgitab, kuidas on tekkinud lihavõttepühade sümbolid nagu lihavõttemunad, -jänesed ning ristikujutisega saiakesed. Algkirik püüdis järjekindlalt anda nendele säilinud paganlikele tavanditele kristlikku tähendust. Lihavõtetele oli uut tähendust kerge anda. Rõõm tõusvast päikesest ja ärkavast loodusest pärast talvist aega sai rõõmuks tõusva päikese üle ning Kristuse hauast ülestõusmise üle.

Maailm sünnib ju munast.

Nädalat palmipuudepühast kuni lihavõttepühadeni nimetatakse suureks nädalaks. Palmipuudepüha, lihavõtte-eelne pühapäev on saanud nime Jeesuse Jeruusalemma saabumise puhul teele puistatud palmiokste järgi. Suurel Neljapäeval antakse Jeesus Kristus ära ja Suurel Reedel lüüakse risti. Vaiksel Laupäeval on ta surnud ja saatanlikud jõud valitsevad maailma.

Esimese lihavõttepüha hommikul tõuseb suur rõõm, sest koos päikesetõusuga tõuseb Jeesus Kristus surnust üles. Siit on ka nimetus "ülestõusmispühad".

Arvatakse, et rõõm ja õnnetunne, mis nende pühadega kaasnevad, on piisav õigustus ka nende tähistamiseks.

UUDO KOOLMEISTER