Terve elu tervendab südant

"Tervislik toit, liikumine ja mõõdukas eluviis kaitsevad südant. Need ravimid võib igaüks endale ise välja kirjutada." Nii seisab Soome väljaandest tõlgitud Eesti Südameliidu trükises "Kui haigestub süda."

14. veebruaril Brüsselis toimunud konverentsil Winning Hearts Eestit esindanud Eesti Südameliidu president doktor JAAN EHA:

"Fakt, et Läti ja Eesti juhivad veresoonkonnahaigustesse suremuse edetabelit meie planeedil, pole meditsiini, vaid laiemalt kogu ühiskonna, meie poliitikute probleem. Arstid saavad osundada vaid probleemi põhjustele, poliitikute kohus on käivitada mehhanism ja struktuur nende kõrvaldamiseks. Eesti on riike, kus puudub rahvuslik südamehaiguste ennetamise programm."

Brüsseli konverentsist võttis osa 28 riigi esindajad, kes leppisid kokku südametervise programmi 4 samba osas: sotsiaalsete faktorite, tubakapoliitika, kehalise aktiivsuse, toidu ja toitumise ulatuslikus intensiivses revideerimises ja parandamises.

Jaan Eha: Selle väga resoluutse konverentsi põhisõnumiks oli: igal 21. saj. Euroopas sündinud lapsel peab olema õigus elada vähemalt 65aastaseks välditavaisse südamehaigustesse haigestumata. Kui isegi kohe täna selles suunas tegutsema hakataks, ei anna see veel praeguse ega ka järgmise valitsuse ajal pea mingeid tulemusi. Ennetustöö positiivsed tagajärjed on märgatavad kõige varem 10-15 aasta pärast, kui Eesti majandust ja vaimu asub juhtima tänaste teismeliste põlvkond. Ennetustöö pole inimese kanaliseerimine tervisevõrku, vaid ta hoidmine sellest võimalikult kaua võimalikult kaugel. Eelkõige peab innustama inimest terve olema riigi väärtushinnangud ja toimiv struktuur. Aastakümneid on meie inimese hind väga madal olnud, Eesti riik peab hakkama inimest väärtustama."

Igal aastal sureb üle poole südame- ja veresoonkonnahaiguste tõttu ja ainult vähema kui ülejäänud poole surmapõhjustest hõivavad kõik teised tõved...

Ennetusprogrammi idee, mis Eesti Südameliidult kui European Heart Network liikmelt meie valitsuseni jõuab, on ennekõike rahva harimine ja tervist soodustava keskkonna loomine. Tuletagem siinkohal meelde mullu südameliidu välja antud trükistes sisalduvaid nõuandeid.

Tervis ei tähenda mitte üksi haiguse puudumist, vaid ka head enesetunnet, tegutsemislusti ja indu uuteks ettevõtmisteks, jaksu raskuste ja üleelamiste puhul edasi rühkida. Hea tuju, huumor, kõik vähegi nauditav teeb elu ilusamaks, paremaks, pikemaks.

Otsi elule suund!

Kust ja kuidas aga head tuju võtta, kui raha jätkub vaevalt napimaks, töötus ähvardab ja õues sajab lumelörtsi, aga lehes on pildid sinugi töö arvel rikastunute mitmemiljonilistest majadest, luksautodest ja soojamaareisidest?

Tampere südameühenduse tegevjuht Leila Vuorinen: "Elu pole õiglane ega erapooletu. Elu pole mõeldudki kerge olema. Elu ei tähendab oma võimete ja oskuste tundmaõppimist. Otsi oma elule suund. Inimene peab leidma unistuse igaks eluetapiks. Sellele järgnevad otsused nende elluviimiseks. Igal inimesel peaks olema sõprade ring. Sõprade jaoks tuleks aega leida ka siis, kui ise parajasti sõpra ei vaja. Humoristlik ja lahe asjadesse suhtumine ja võime elust mõnu tunda paneb vere käima ja südame pulbitsema." Ja veel. "Pidev konkurents ja võidujooks ajaga võib peale elurõõmu hävitada ka tervise. Stressi võib tekitada inimene ise, esitades näit endale liiga kõrgeid nõudmisi. Väsimus ja tõbisus võivad olla tingitud halvast tervisest ning tablettidele tuleks eelistada piisavat puhkust ja kehalist aktiivsust."

Liigu ja söö õigesti!

Liikumine vähemalt pool tundi korraga päevas hingeldades ja higistades langetab vererõhku, takistab kolesterooli ladestumist arterite seintele, soodustab kaalu langust, parandab meeleolu. Käimine 6 km tunnis põletab näiteks 90kilosel inimesel 360 kcal, suusatamine kuni 8 km/h - 720 kcal, sörkjooks 8 km/h - 720 kcal, tantsimine 405, sulgpall 525, ujumine 900, jalgrattasõit 540, aiatöö 450 kcal tunnis.

Südant hoiab terve rasva- ja soolavaene, valdavalt taimse päritoluga toit. Südamele langevat koormust tuleks vähendada sagedate (4-5 korda päevas) ja väiksemate toidukordadega. Isegi harv pidusöök rohkete rasvarikaste ja magusate toitude ning alkoholiga põhjustab südamele suure lisakoormuse. Maksimaalne rasva hulk naisele ei tohiks kõigis toitudes ületada 60, mehele 80 g päevas. Sellest ei tohiks tahkeid rasvu (rasvasest lihast, vorstist, piimasaadustest saadavaid) olla rohkem kui 1/3. Vere hüübimisfaktoritele mõjub eriti hästi kalarasv, seepärast tuleks vähese rasvaga valmistatud kala süüa paar korda nädalas. Kolesterooli ei tohiks päevases toidus sisalduda üle 300 mg, selle hulga saab kätte näit juba 1 munakollasest. Kel kolesteroolitase kõrge (enam kui 6 mmol/l), ei peaks nädalas sööma üle 2 muna, harva ka kõrge kolesteroolisisaldusega maksa, neerusid ja krevette.Teraviljatooted, köögiviljad, marjad ja puuviljad rohke kiudainesisalduse tõttu hoiavad korras soolestiku, aitavad kaalust alla võtta ja sisaldavad kaaliumi, mis madaldab vererõhku. Soola piiramine toidus hoiab vedeliku kogunemise organismi, seega väheneb koormus südamele. Soola soovitatavaks maksimaalseks koguseks päevas on 5 g (1 teelusikatäis) kõigis toitudes kokku.

Südamehaigus pole ainult meeste tõbi

Nikotiin tõstab südame löögisagedust ja suurendab südame pumbatava vere hulka, sellega tõuseb vererõhk ja kasvab südame hapnikuvajadus. Nikotiin ahendab ka veresooni ja võib soodustada pärgarterite spasme. Suitsetajail esineb sagedamini südame rütmihäireid, mistõttu kasvab äkksurma oht. Kui inimene loobub suitsetamisest, väheneb juba paari aasta pärast oht südameatakiks, 5 aastat pärast suitsetamise mahajätmist on südamehaiguste risk samal tasemel mittesuitsetajatega. Suitsetamine ja passiivne suitsetamine on eriti ohtlik inimesele, kes on juba südamelihase infarkti põdenud või kel esineb valusid rinnas. Südamehaigus ei ole kaugeltki ainult meeste tõbi, vähemalt Eestis mitte. Kõrvalolev Soome Südameliidus koostatud tabel näitab sedagi, et Eesti ja Leedu juhivad ka naiste südamehaigustesse suremuse "edetabelit" maailmas. Soomes on südamehaigused ja suremus neisse ligi 30 aasta jooksul pidevalt alanenud, muutuse on põhjustanud soomlaste elutavade tervislik suund.

JUTA ÜTS