1 supilusikatäis konjakit iga päev

Haiged või jõuetud üksikud vanainimesed kaebavad suhtlemispuudumise üle. Kas ei saaks seda mõningal määral vähendada mälestuste heietamisega? Saab. Aga sageli tekib soov olla kellelegi kasulik. Sellise sooviga pöördungi lugeja poole.

Tervisliku toitumise küsimus on teatud mõttes vaieldav, eriti mis puutub vitamiinidesse. NL ajal oldi seisukohal: kui inimene on tarvitanud vitamiine suu kaudu ravimina või süstimise teel, tema organismi vastav "aparatuur", mis seni omastas söögist-joogist vitamiine, kaotab oma funktsiooni.

Tööpraktikast on ka selline tähelepanek: kui alkoholijoobe ekspertiisil väga täpse aparatuuriga näiduks oli null, võis küsimatagi (statistikat arvestades) tõdeda, et uuritav on kaine, kuid alkoholitarvitaja. Mittealkoholitarvitajatel esines näit rohkem kui null, kuni 0,04%ni. Normaalselt peab organismis esinema alkoholi, mida saadakse toitumisel. Ei ole võimalust olnud tutvuda uuringutega, mis kajastaks, millisel määral peab tarvitama alkoholi, et organismi vastav "aparaat välja suretada". Ei ole siis vale, kui kõige parema enesetunde juures 90a naine peab oma tervise aluseks 1 spl konjakit iga päev. Aga mitte rohkem. On, millest mõtelda.

MILVI KARU, endine narkoloog