Öösel loetud raamat toob parema päeva

Raamatud suudavad üsnagi kaalukalt mõjutada meeleolu, tuju, mõtteid, kavatsusi jne. Pole mõtet vist rääkidagi Svejgi markantsetest seiklustest ja Colas Breugnoni elujaatavatest juhtumitest, mida on tõesti mõnus lugeda, kui elu kipub morne toone võtma. Dostojevski eksistentsiasistlik looming seevastu võib aga mõnegi põdeja haigust võimendada.

Öösel loetud hea raamat ei tekita päeval unesoovi, pühib kui iseenesest väsimuse, annab erksust, tõstab kahtlemata toonust. Pidev raamatute lugemine rikastab lugejat mitmesuguste ootamatute ideedega, jagades kahtlemata raamatu- ja elutarkust.

On raamatuhulle, neid, kes vahel ajaviiteks loevad ja neid, kes lugeda ei armasta. Hiljuti kuulsin ülikoolis tehtud uurimustest, millest selgunud, et noorpõlv ei tahtvat enam lugeda. Isegi ülikooli pürgijad, paljud tudengidki. Võib-olla on siin süüdi internet, elu mugandumisprotsessid üldse. Võib-olla pärsib lugemissoovi ka raamatute kallinemine, ajalehedki pole enam odavad. Ometi on just nüüd raamatupoe lettidel tohutult head-paremat lugemist.

Kuskil on avaldatud arvamust, et kui inimene pole lugenud Prousti, Saint-Exupery "Väikest printsi", Baudelaire "Kurja lilli" või Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat", ei saa tegemist olla haritud inimesega. Temale ei tohiks usaldada haridus- või kultuuriasutuse juhtimist.

SILLE MAKSIMOV