Käib ahvatlev mäng tervisega
"Kui vaadata vanu kümnevõistlejaid, siis kõik nad on väga sportlikud, kehad on korras ja nad on soliidsed - tõesti niisugused rahvalikud tüübid ka viiekümneselt-kuuekümneselt. Aga samas on nähtud suusatajaid ja jooksjaid, kes on läinud väga tüsedaks ja oma sportliku ja kehalise vormi minetanud," tõmbab Eestis mitu korda Aasta treeneriks hinnatud Rein Sokk paralleele mitmevõistluse kasuks. Ta ei tee seda omakasupüüdlikult ja on tõele väga lähedal.
Muidugi - mitmevõistluses, kümnevõistluse laustipus eriti, käib ahvatlev mäng tervisega, kuid see pole kaugeltki selline mäng, mis viib suurema osa üritajaist pöördumatult invaliidide armeesse. Eestiski on olnud läbi aegade terve müriaad väga häid kümnevõistlejaid ja peaaegu eranditult kõik on end teostanud või teostavad end edukalt ka kümnevõistlusele järgnenud argielus. Nad on isiksused, kes on ammutanud mitmevõistlusest oskust ausalt kannatada ja ei piinle vanunagi tervisehädades karvavõrdki rohkem kui teised lihtsurelikud. Pigem on plussid endiste mitmevõistlusässade käes.
Mitmevõistluse harrastamise sant kant on hoopis mujal. Sokk on sõnastanud selle kümnevõistluse pimesi kummardamise nii: "Kümnevõistluse teeb ohtlikuks ja vigastusterohkeks, kui ala harrastada eelneva treeninguta. Tulla nii nagu ärimehed ja muidu kümnevõistluse sõbrad ükspäev kokku, et teeme, mehed, nüüd kümnevõistluse läbi. Siis on probleem palju tõsisem."
Vaim ja tahe võib kunagistel spordimeestel ju suur olla, kuid kui vahepealne treenitus puudub, siis ei pruugi keha tahtele ja vaimule järele tulla ning lihased-kõõlused katkevadki.. Siis on kümnevõistlus tõepoolest äärmiselt vigastustealdis. "Kümme ala on kümme ala ja kui inimene on ette valmistamata, et pidada kümme ala vastu - ja see on pikk periood kiireid pingutusi, kümnest alast üheksa on plahvatuslikud -, siis on oht väga suur liigestele ja lihastele haiget teha, " hoiatab palju näinud Sokk.
Samas ei pea Sokk ajakirjanike iga-aastast kümnevõistlust rumaluseks, vaid teretulnud nähtuseks, kuid seegi peaks tema sõnul eeldama, et staadionile ei tulda mitte ainult kord aastas, vaid staadionil peaks tegutsema nädalas vähemalt mitu korda. Siis ei oleks SELLINE enesekatsetus eluohtlik.
Üks asi on aga seletamatagi selge - eestlastele meeldib väga kümnevõistlejate ahvatlevat mängu tervisega JÄLGIDA. Meeldib palju rohkem kui mõnele teisele rahvale.
URMAS ESLON