Neerukivitõbi. Millest hoiduda?

Neerukivitõbi on haigus, mille puhul uriinis leiduvad soolad sadestuvad, moodustades konglomeraate - neerukive. Kivide koostis võib olla mitmesugune, esineb nii oksalaatkive, kusihappe- ja selle soolade ning fosfaatkive.

Kivid paiknevad kõige sagedamini neeruvaagnas, mis seal liikuma hakates või kusejuhadesse pääsedes põhjustavad tugevaid valuhooge - neerukoolikaid.

Kivide tekke põhjusi on palju ning nende vältimisel on tähtsust toitumisel. Piirata või hoiduda tuleks toitudest, mis soodustavad kivide teket. Samuti tuleks tarvitada rohkem vedelikke, et suurema uriini kogusega soodustada organismile mittevajalike ja üleliigsete soolade väljutamist.

Dieedi iseärasused

Kivide teket soodustavad kõige enam peamiselt 4 toidukomponenti: valkained, kaltsium, oksalaadid ja keedusool. Kivide tekkes võivad omada tähtsust ka mõned vitamiinid.

Valkained

Loomne valk on oluline tegur, mis võib mõjutada kivide teket ja nende esinemise sagedust, sest see tõstab kusihappe sisaldust organismis. Need, kel on esinenud kusihappe- või kusihappesooladest koosnevaid kive, peaksid tähelepanelikult jälgima dieedis loomse valgu kogust. Soovitav on piirata liha, ka linnuliha ja kalatoitude osakaalu toidu menüüs.

Kaltsium

Neerukivide kõige ohtramalt esinev mineraal on kaltsium. Traditsiooniliselt soovitatakse neerukivide vastu vähese kaltsiumisisaldusega dieeti. Kuid seejuures tuleb siiski arvestada, et niisugune dieet võib ohtlikult mõjuda vanematele inimestele ja neile, kel on tegemist luukoe tiheduse vähenemisega, sest see võib soodustada osteoporoosi süvenemist. Kivide tekkimisel ei saa alati omistada otsustavat tähtsust kaltsiumile, sest selle spetsiifiline kogus, mis on vajalik kivide moodustumiseks, sõltub uriini hulgast ja keemilisest koostisest, samuti inimese üldtervislikust seisundist.

Oksalaadid

Eri toitudes on oksalaatide kogust tülikas määrata, kuid tasub teada, millistes toidu komponentides on neid kõige enam. Nii tõstavad uriini oksaalhappe soolade sisaldust spinat, rabarber, hapuoblikas, peet, pähklid, ðokolaad, tee, nisukliid. Teistes toiduainetes on oksalaate vähem.

Keedusool

Ülesoolatud toidu korral tõrjutakse keedusoolas leiduva naatriumi poolt uriini rohkem kaltsiumi. Viimase sisalduse tõus uriinis võib suurendada riski kivide tekkeks.

Vitamiinid

C-vitamiini liiga suurte annuste tarbimisel eraldub selle organismile mittevajalik osa ülejäägina uriini oksalaadi kujul. Kuigi on ka erinevaid arvamusi, mis eitavad C-vitamiini suurte annuste osatähtsust neerukivide tekkes, on siiski otstarbekohane normaalse mitmekülgse toitumise korral mitte liialdada C-vitamiini suurte annuste kasutamisega. Ka D-vitamiini tarbimine megakogustes võib soodustada neerukivide teket.

Vesi neerukivide tekkes

Vedeliku küllaldane kogus on tähtsamaid komponente neerukivide vältimisel. Üldiselt peetakse täiskasvanud inimesel küllaldaseks joodud vedeliku koguseks hulka, millest moodustub 2 l uriini. Selle arvestuse juures tuleb alati silmas pidada olukordi, mis võivad põhjustada organismi dehüdratatsiooni, nt sportlastel kehalisel treeningul ja eriti võistlustel, raske füüsilise töö korral, kuuma ilmaga ja muudel juhtudel, mil vedeliku vajadus tunduvalt suureneb.

Ka on vaja teada, milline on koostise ja maitse poolest joogivesi. Mineraalvett on mõnikord vaadeldud kui neerukivide teket soodustavat tegurit. See ei tarvitse nii olla, sest kõik oleneb mineraalvee koostisest. Kui on kalduvus neerukivide tekkeks, on mineraalvee kasutamise osas soovitav konsulteerida raviarstiga. Ka praegu kasutusel olevate nn pudelivee sortide puhul on tähtis eelnevalt teada, milline on nende gaseerimisaste ja milliseid komponente nad sisaldavad.

Välisajakirjandusest TIINA TAMME