Maitsetaimede ravitoime (2)

Maitsetaimede kasulik mõju organismile on leidnud mitmekülgset kinnitust: nendega on võimalik anda toidule mitmekesiseid maitsevarjundeid ja ühtlasi toetada organismi talitlust. Paljude maade rahvameditsiinis on juba ammustest aegadest kasutatud antiseptiliste ja desinfitseerivate ainetena basiilikut, koriandrit, sellerit, lavendlit, rosmariini, küüslauku jt. Mitmed maitsetaimed sisaldavad fütontsiide, mille toime tundmisel on samuti pikk ajalugu. Eriti soovitav on maitsetaimede kasutamine värskelt. Neis leiduvad toimeained tugevdavad eelkõige süljenäärmete, mao, sapipõie ja soolte sekretsiooni, ühtlasi parandavad isu, seedimist ja ainevahetust. Maitsetaimed leevendavad seedimise ebasoovitavaid kõrvalnähte (puhetisi, röhatusi, käärimisprotsesse), mis võivad tekkida mõnede toitude söömisel. Peale selle rikastavad maitsetaimed organismi eluliselt tähtsate toimeainete vitamiinide, mineraalainete ja lõhnaainetega ning soodustavad liigse vee eritumist, mis on seotud keedusoola ülemäärase kasutamisega. See on eriti tähtis südame- ja neeruhaiguste, hüpertoonia ja rasvumise korral.

Maitsetaimed rahustavad, tõstavad söögiisu..

Fütoteraapias, s.o taimravis kasutatakse enamasti mitme taime segust valmistatud teesid, tinktuure, hautisi vm ravimvorme. Söögiisu aitab tõsta nt koirohi, ainevahetust ergutab aed- ja haraputk, rasva ainevahetust soodustavad iisop ja tüümian, millest teeme juttu eraldi iga taime puhul. Soolavaese või -vaba dieedi puhul on sobivaimad piparrohi, majoraan, basiilik, tüümian. Hästi sobivad ka seller ja till, eriti nende seemned.

Seedehäiretel on head piparmünt ja salvei, puhituse korral köömen, koriander ja tüümian. Paljudel meie igapäevases toidus kasutatavail maitsetaimedel on rahustav ja valuvaigistav toime. Rahustavat mõju avaldavad tüümian, aed-haraputk, till ja basiilik. Närvisüsteemi tugevdavad tüümian, majoraan ja basiilik. Valuvaigistavalt ja südametalitlust tugevdavalt mõjuvad piparmünt ja majoraan. Unetuse puhul soovitatakse melissi ja tüümiani.

Hingamisteede haiguste puhul aitavad tüümian, salvei ja iisop. Röga lahtistavad tüümian, pune ja salvei.

Vereringet tugevdavad ja veresooni laiendavad küüslauk, majoraan ja piparmünt. Antiseptilise ja desinfitseeriva toimega on tüümian, salvei, majoraan, küüslauk ja sibul. Maksa talitlust ja sapi eritumist soodustavad piparmünt ja salvei.

Üheaegselt mitme haigusnähu puhul avaldavad kasulikku toimet tüümian, salvei ja majoraan. Mitme maitsetaime tõmmist võib edukalt kasutada välispidiselt: kuristamiseks nt salveid ja iisopit, loputuseks salveid. Eriti värskendavalt, desinfitseerivalt ja toonust tõstvalt mõjub vann, millele on lisatud piparmündi lehti, tüümiani, kummelit ja salveid.

Maitsetaimed toiduna

Maitsetaimi oskuslikult kasutades võib kõige tavalisematest toiduainetest valmistada suurepäraseid ja seejuures uudse maitsega toite. Kindlaid ettekirjutusi ja reegleid maitsetaimede kasutamiseks pole, sest eelistused võivad olla vägagi erinevad. Oluline on, et hästimaitsestatud toidule võib lisada harjumuspärasest tunduvalt vähem soola ja teravamaitselisi pipraid.

Maitsetaimi kasutatakse praegu rohkem kui kunagi varem. Purgi(paki)segude tarvitamine on mugav, kuid väga paljusid maitsetaimi saab edukalt ise kasvatada. Olen kasvatanud eksootilisi maitsetaimi juba aastaid ja nad on hoole ning armastuse korral andnud suurepäraseid tulemusi. Pole vaja kauplusest ühtki segu hankida, enamus kodust omast käest võtta. Universaalne on pizzamaitseaine (pune, basiilik, majoraan, must pipar, kuivatatud sibul ja küüslauk), sobib pea kõikidesse toitudesse. Ise kasvatades on garanteeritud taimede puhtus ja eeskujulikul kuivatamisel säilitatud eeterlikud õlid, aroomiained (tööstuses valmistatud maitseainete segus on enamikes kasutatud kunstlikke aroomiaineid).

Eksootilisi maitsetaimi võib kasvatada ka aknalaual lillepotis ja rõdukastis. Loomulikult on vaja taimed enne maha või rõdule istutamist ette kasvatada. Enamik maitsetaimi tunneb end avamaale istutatult hästi kui on tagatud tuulevarjulisus ja valgusküllus. Paljud taimed on mitmeaastased, nõudes ainult veidi hoolt kinnikatmisel.

Maitsetaimi võib kasutada värskena, aga ka kuivatatult või sügavkülmutatult. Enamik maitsetaimi on nõrgalt vürtsikad, tervisele kasulikud ja neid võib toitudele lisada võrdlemisi suures koguses. Maitsetaimi võib toidule lisada üksikult või mitmesuguste segudena. Segusid koostada aitab lihtne reegel: kui maitsetaimed üksikult võetuna sobivad mingi toidu maitsestamiseks, siis sobivad nad selleks ka koos, olenemata nende arvust. Sellise segu moodustavad nt salatimaitsetaimed - värskelt kasutatavad murulauk, till, petersell, kress-salat, kurgirohi, aed-haraputk ja oblikas. Väga vürtsikas ja levinud segu on leesputkest, aed-liivateest, aed-majoraanist, basiilikust ja piparrohust, segu aroom säilib hästi ka kuivatatult.

Suppide, liharoogade maitsestamiseks sobivad koos kasutada supijuured - seller, petersell, porgand ja porrulauk või sibul ning süüa roogade serveerimisel basiilikut, majoraani, aed-liivateed, estragoni ja tilli.

Kuna täpsed reeglid puuduvad, siis arvestada tuleks üksnes põhiroa maitseomadusi, valmistamise viisi, temperatuuri jne. Kala maitsestamiseks vajatakse nt rohkem maitseaineid kui niisama suure köögiviljakoguse maitsestamiseks. Toiduaine hautamisel kulub vähem maitseaineid (ka soola) kui keetmisel, praadimisel aga veelgi rohkem kui keetmisel. Külmtoitudele lisatakse maitseaineid rohkem kui soojadele toitudele. Enamik värskeid maitsetaimi lisatakse peenestatult kuumale valmistoidule. Kuivatatud maitsetaimi keedetakse koos toiduga peenestusastmest olenevalt 3-5 min. Praetud toodetele riputatakse peenestatult kuumale praepinnale (nt salvei grill- või praelihale). Mitte ainult toitude maitsestamiseks, salati koosluses ega lisandina üksnes ei kasutata maitsetaimi, vaid imehästi sobivad paljud taimeteed liha ja kalaroogade juurde. Lõunariikides on tee joomine omaette rituaal, meil alles süvenemas. Nii nt juuakse salvei või aed-liivatee kuuma jooki rasvaste lihatoitude juurde, iisopitee sobib aga kalatoitude juurde.

Soovitav on maitsetaimi rohkem kasutada kastmete valmistamisel, seda nii külmade kui kuumade kastmete puhul. Maitseäädika pudelisse võiks uhkelt toppida terved oksad iisopit, majoraani või tüümiani koos õitega. Terveks talveks silmarõõmu ja kohe käepärane toidu või kastme maitsestamise vahend olemas. Samuti võiks toimida ka õlikastmete puhul, kuid talveks säilitamiseks tuleks hoida külmkapis. Valmis võiks teha ka maitseõli nt melissi või piparmündiga. Selleks tumedasse purki toppida suvel otse peenralt korjatud maitsetaimed ja peale valada õli. Lasta soojas kohas (parim päikese kiirguses akna äärel) seista 2 nädalat, kurnata ja suletult seisma jätta külmkappi. Suurepärane maitselisand küpsetistele olemas, sest pannkoogi või saiataignale lisame ju ikka õli, olgu see siis maitseainetega rikastatud.

Ees ootab suvi, kasutame siis rikkalikult maitsetaimi toidus, eeskätt salatites, salatikastmetes, toidulisandina ja kindlasti külma teena.

Sügisel on konserveerimisel aga enamik maitsetaimi omal kohal, ilma basiilikuta pole letðol õiget maitset, ilma puneta (majoraanita) pole tomatimahl ega -konserv väärt, konserveeritud kurgil puudub pikantne maitse ilma tüümianita jne.

Kel oma aed puudub, siis kasvatagem rõdul või aknalaual. Kel sellekski aega vähe, jäägu siis kaupluste ja turgude külastajateks, kus tänaseks küllaltki suur valik enimkasutatavatest maitsetaimedest müügil.

Püüan lühidalt edasi anda teadmisi maitsetaimede maailmast, eeskätt kui ravimitest.

Saialill

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma õie kõikjal, kus paistab päike. On muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Senised uurimistulemused näitavad, et saialill sisaldab triterpeenglükosiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, ??oteriine (??steriine), saponiine, joodi, vitamiinidest karotinoide. Sellise koosluse tõttu on saialille füsioloogiline ja ravitoime lai. Teda kasutatakse ka toidulisandina, aga ka rahvameditsiinis. Saialille preparaadid on antiseptilise toimega, põletikuvastased, rahustavad, haavu parandavad, kasvaja kõrvaldajad, ravivad maksa-, sapi- ja põrnahaigusi ning tugevdavad südant. Ekstraktid ja teed saialillest aitavad mao- ja kaksteistsõrmiksoole ravil, gastriidil, maohaavandil, klimakteeriumil, põiekivide lahustamisel, nahahaiguste ja vistrike ravil. Ravimina kasutatakse nii õisi kui ülemise osa ürti tervikuna.

Joogiks teena võetakse 2 spl ürti, lisatakse klaas kuuma vett ja lastakse tõmmata 1 tund ja võetakse pool klaasi korraga enne sööki 3 korda päevas.

Kuna saialill on väga tugeva bioaktiivsusega, siis on soovitav kasutada teda koos teiste sobivate taimedega vastavalt ravi eesmärgile.

Saialille salv on üsna populaarseks saanud, eeskätt laienenud veenide ravil ja halvasti paranevate haavade korral. Salv valmistatakse tavaliselt searasvaga, muidugi sobib ka hanerasv. Kui pole käepärast värskeid õisi, lehti, võib kasutada ka apteegi tinktuuri ja seda segatakse sel juhul vaseliiniga.

Valmistada võib ka saialille õli, samal põhimõttel mis eelpool toodud. Saialille õli sobib naha hooldusel, ka seespidiselt 1 tl õli hommikuti maohädade puhul ja igemepõletiku, parodontoosi, angiini ravil.

Saialille ürti võib kokku sobitada raudrohuga, naistepunaga, pohlalehtedega jt, kuid siin on vaja konsulteerida spetsialistiga.

Saialille preparaatide kasutamisel peavad olema ettevaatlikud madala arteriaalse vererõhuga inimesed.

Kollastest kroonlehtedest tehakse õli ka toitudes kasutamiseks, eeskätt saiatoodetes või salatikastmena. Kroonlehtedest tehakse ka safrani taolist pulbrit ja kasutatakse saia kollaseks värvimiseks.

Piparmünt

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest 40-70% moodustab mentool ja 10-25% mentoon. Kõige rohkem eeterlikke õlisid on õites (6%) ja lehtedes (3%). Lehtedes on veel triterpeene, betaiini, flavonoide, karotiini ja parkaineid, mis kõik kokku annavad taime raviomadused. Kõigepealt mentoolist, mida põhiliselt saadaksegi piparmündist. Mentool on südame-, aju- ja kopsuveresoonte reflektoorne laiendaja. Ta vähendab ka närvilõpmete tundlikkust, st võtab ära valu. Seetõttu kuulub mentool validooli, valokordiini ja südametilkade kooslusesse. Piparmündi ekstrakte ja teed kasutatakse vee väljaajatina, hüpertoonia, gastriidi, bronhiaalastmal, mao haavandil, sapipõie ja maksapõletikel.

Piparmünditeed juuakse kõhuhädadel, ka kõhulahtisusel, samuti närvilisuse ja unetuse korral. Piparmündi tõmmis suurendab ka noortel emadel piimaeritust.

Piparmünditee valmistamiseks võetakse 2 tl pulbriks peenestatud ürti 1 kl keeva vee kohta, hoitakse kaanetatult 10 min ja kurnatakse. Tõmmist valmistatakse ürdist (varre ülemine osa), mida peenestatult võetakse 1 spl 1 kl keeva vee kohta ja lastakse tõmmata kuni 3 tundi ja juuakse lonkshaaval päeva jooksul. Kõhuhädade korral tuleb teed juua jahtunult.

Piparmünt kuulub väga paljude teesegude kooslusse erinevate haiguste puhul. Nii kasutatakse vee väljaajatina piparmündi ürti koos apteegitilli juurte ja palderjaniga, kõhulahitusel koos mustikavartega, kõrvenõgestega jne. Loomulikult kuulub piparmünt rahustava teesegu kooslusse, kus ta leevendab puju ja humala mõrkjat maitset.

Piparmündi aromaatsus võimaldab teda kasutada kulinaarias kõikjal. Eriti armastatud on ta inglise köögis. Meil ollakse harjutud valmistama rohkem teed, mõningal määral ka magustoitude maitsestamisel ja kaunistamisel. Kuid lehtedega võib maitsestada kõiki puu- ja köögiviljasalateid, eriti punapeedi-, kartuli- ja lihasalatit, köögiviljasuppe, kapsa-, kaunvilja- ja lihatoite (eriti lamba, põrsa ja vasikaliha), praetud ja keedetud kala. Piparmündikastet lisatakse grillkalale. Piparmünt annab meeldiva maitse külmadele karastus- ja alkohoolsetele jookidele, joogiðokolaadile ja kakaole, kala- ja lihamarinaadidele, rohelisele võile, kohupiimale, juustule, keedetud riisile ja magusatele kreemidele, kissellidele.

Aedsalvei

Üks legendaarsemaid maitsetaimi on salvei. Vanade roomlaste ütlus: miks peaks inimene surema, kui ta aias kasvab salvei? Kehtib ka meie päevil. Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel.

Aedsalvei, mida tarvitatakse maitse- ja ravimtaimena, pärineb Vahemeremaadest. Salveid tuntakse ??500 (??560) eri liiki, nende hulgas on palju ka dekoratiivtaimi. Meie tingimustes kasvab salvei hästi päikesepaistelises heas mullas, kuid talveks tuleb korralikult kinni katta või viia põõsad keldrisse talvituma. Tänavune talv võimaldas korjata rohelisi lehti lume ja okste alt ning haigused on kauges kaares meist mööda läinud. Salvei hakkab õitsema juunis ja vahetult enne õite puhkemist korjatakse ka lehed või lõigatakse ürt puitunud osani, teise saagi saab enne öökülmi. Igal aastal tuleks täiendada uute taimedega, sest ületalvitumine võib ebaõnnestuda. Seemned poetatakse istikupotti märtsis, aprillis ja taimed istutatakse aeda soojade ilmade hakul.

Salvei keemiline kooslus on keeruline, selle uurimine jätkub. Eraldatud on eeterlikke õlisid, leidub veel pineeni, salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, saponiine ja alkoloidide jälgi. Antiikarstid Hippokrates ja Dioskorides pidasid salveid ravijõu poolest imeliseks taimeks, teda on peetud väga heaks vahendiks naiste viljatuse vastu.

Salveimahl ravib halvasti paranevaid haavu ning veenipõletikke. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt toimib ka parodontoosi puhul. Rahvameditsiinis on salvei tuntud kui üleminekuvaevusi taandav ravim, kaotab higistamise ja nõrkustunde. Teda on peetud imerohuks, tehes noorenduskuure ja parandades ainevahetust. Imeline rohi on salvei külmetuse puhul, kõrvaldab peavalu ja leevendab nohu. Selleks tuleb juua rohkelt teed. Teeks võetakse 1 spl ürti klaasi keeva vee kohta ja lastakse tõmmata 20 min. Teega loputatakse, kuristatakse, seda hoitakse suus mitte alla neelates. Salveid ei tohi kasutada üle ühe nädala, korratakse peale kolmenädalast vaheaega.

Viimasel ajal on hakatud edukalt kasutama ka nahahaigustel, allergia ravil. Seejuures spetsialisti juhendamisel kasutatakse kas toorest pudrutaolist massi kompressina või keedisena keedetult pealt määrimiseks. Nahahaiguste puhul juuakse ka organismi puhastamise eesmärgil seguteed salveist, kummelist, piparmündist ja apteegitilli seemnetest, kõiki võrdsetes kogustes. Teed juuakse 1-2 kl päevas, 1 spl haaval.

Külmetuse puhul sobib salveile juurde lisada männikasve, eriti hea toime on sellel seguteel bronhiidi korral.

Põiekivide puhul soovitatakse juua teesegu salveist, piparmündist, köömnetest. Koos melissi ja paiselehega aitab teesegu sapikivide puhul.

Salveid ei soovitata kasutada ägeda neerupõletiku korral ja raseduse ajal.

Maitseainena kasutatakse nii värskeid kui ka kuivatatud ja peenestatud lehti. Kulinaarias leiab laia kasutust, eelkõige linnulihast ja sealihast valmistatud roogade maitsestamisel. Kanamaksapasteedile annab hautamisel lisatud salveileht erakordset hõrkust. Kui suvel koduaias kaminatulel ðaðlõkki küpsetada, ei tohiks enne varda tulele tõstmist unustada salveilehti liha ja sibulatükkide vahele panemast. Salvei sobib hästi kalatoitudele, kusjuures eelistatumalt heledamale kalalihale. Köögiviljadele ja munaroogadele annab salvei omapärase maitse, kusjuures ühest lehest piisab tervele roale. Väga hästi sobib vorstitoodetele ja -roogadele, kala- ja liha marinaadidele, tomati-, peedi- ja rohelistele salatitele, ka riisi-, oa- ja hernetoitudele, rohelisele võile, juustule, kohupiimale, taignatoodetele. Salveikastet valmistatakse rasvastele kaladele. Värskeid lehti lisatakse omletile või munataignasse.

Salvei sobib kasutada koos rosmariiniga või piprarohu, estragoni, aed-liivatee ja sibulaga.

Salvei on väga tugevamaitseline, mistõttu manustamisel peaks olema ettevaatlik.

AIVE LUIGELA

Järgneb:
Aed-haraputk, aed-liivatee, aed-piparrohi, basiilik, estragon, majoraan, pune, rosmariin, till, iisop, küüslauk, sibul, ingver, köömen.

Jah, vabatahtlikele - 14%

Jah, sunniviisiliselt - 36%

Ei mingil juhul - 51%