Päevalilleseemnetest saab palju D-vitamiini

D-vitamiini piisav olemasolu organismis on väga oluline tervisele. D-vitamiin on hormoon ja nagu teisigi hormoone, sünteesib ka seda meie organism. D-vitamiin aitab organismil omastada kaltsiumi ja fosforit ning mängib tähtsat rolli hammaste ja luustiku ehitusel.

Ka aitab tugevdada immuunsüsteemi ja on olulise tähtsusega kasvuperioodil. Raseduse ajalgi on tulevastel emadel soovitav hoolitseda suurema D-vitamiini sisalduse eest oma menüüs. Viimaste uuringute põhjal võib öelda, et D-vitamiin ka vähirakkude kasvu aeglustab (rinna- ja eessugunäärmevähk). Naised, kes viibivad palju päikese käes ja tarvitavad toiduks D-vitamiinirikkaid toiduaineid, ei haigestu nii tihti rinnavähki. Ka on jõutud veendumusele, et D-vitamiin vähendab riski haigestuda soolevähki.

Laskem päikesel päevitada

Päikesevalgus käivitab meie naharakkudes D-vitamiini tootmise. See ei tähenda, et peaksime pidevalt päikesevanne võtma. Vajaliku hulga D-vitamiini tekkeks meie organismis piisab, kui laseme päikesel endale peale paista 2-3 korda nädalas 10-15 min jooksul. Selleks ei pea tingimata kogu keha paljastama. Päikese toimel tekkinud D-vitamiin moodustab umbes 70% meie organismi vajadusest. Mitmesugused tegurid nagu riietus, aknaklaas, udu, päevituskreemid jt takistavad ultraviolettkiirte mõju nahale. Sellepärast on soovitav päikesevanne võtta nahka spetsiaalselt kreemitamata. Et ei tekiks nahaärritust, on soovitav seda teha kas vara hommikul või õhtupoolikul, mil kiirgus nii intensiivne ei ole. Ilusa ilmaga, olenemata aastaajast, tasub alati aega võtta päikese käes viibimiseks.

Lill hoolitseb ise D-vitamiini rohkuse eest

Vananedes väheneb organismi võime ise D-vitamiini toota, sellepärast on soovitav siis tarvitada toiduks rohkem D-vitamiinirikkaid toiduaineid. Selleks on: nisuidud, nisuvõrsed, toored päevalilleseemned, magusad kartulid, alfalfa, fenegriik e trigonella, avokaado, loomsetest toiduainetest maks, rasvane kala, munakollane, kalamaksaõli. Tänapäeval ei soovitata enam süüa siseelundeid, k.a maksa, kuna sinna ka mitmesugused mürkained ladestuvad.

Väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest on päevalilleseemned. Peale selle leidub seemnetes ka B-kompleksi vitamiine, mineraale ja karotiini. Viimane mõjub hästi silmadele. Lill ise hoolitseb D-vitamiini rohkuse eest oma õit pidevalt päikese poole pöörates. Nagu magnetiseeritud päikesekiirte poolt, jälgib ta päikese teekonda taevavõlvil.

Toored päevalilleseemned on üks haruldasemaid loodusliku D-vitamiini allikaid. Neid sobib segada salatitesse, suppidesse ja ka idandamiseks. Selleks tuleb koorimata seemned panna likku puhtasse vette umbes 8 tunniks. Paari päeva pärast on seemned idanenud. Idandeid saab samuti kasutada salatites ja (toor) suppides. Alati on parem tarvitada värskeid seemneid. 10oC juures säilivad kooritud päevalilleseemned 6-9 kuud. Kui säilitamistemperatuur on madalam, on säilivusaeg lühem.

MERIKE VOHLBRÜCK

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
Aeg on Terviseleht ära tellida

Terviseleht on Facebookis

Pakume tööd

Varjatud toidutalumatuse artiklid

 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi