Süda on hell värk

Vahel me elame arusaamatustes. Üks viperus järgneb teisele ja mis salata, teadupärast esineb meil kõigil eneseusu kriise.

Ei väida, nagu ei tuleks aeg-ajalt korralikult ragistamine kasuks. Tuleb. Ent parem oleks seda teha siiski lühidalt ja ägedalt kui pikalt-vinduvalt.

On ju selge, et ühe inimese ja tema ootuste sampanja mullid on erinevad teise omadest. Ja miks mitte siis silm silma vastu koorida oma MINA keerulist sibulat.

Tõsi, igal meist on oma saatan, kes meid tagant tõukab ja vaevab, kuni lõpuks oleme sunnitud lahingu andma. Ja kuidas peakski hing vabanema koormast teisiti kui väikese õelusega.

Sest paraku on nii - niipea kui mängu tulevad inimesed ja nende soovid ja tahtmised, pole midagi muud kui üks suur häda ja viletsus. Jaga siis selles suures kirjus soovide puntras. Inimeste allhoovused on ju nii salajased, et ega ta seal isegi hästi orienteeru.

Ja siis lastakse käiku süüdistused, need langevad kui suured raheterad maapinnale. Ei, mulle ei tundu sugugi mõttetu see, kui tehakse üksteisele etteheiteid, teine asi on see, et neid võetakse ärritunud ja erutatud aegadel südamesse.

Ja süda on üks hell värk. C est la vie.

SILLE MAKSIMOV