Kas palju raha või hea tervis?

VALDA LAASI on olnud Tallinna keskhaigla kardioloogiaosakonna (südame- ja veresoontehaiguste osakonna) õde 32 aastat, praegu töötab ta selles haiglas lipiidikabineti (südamehaiguste ennetamise kabineti) õena.

Terviselehte tuli kiri küsimusega:"Kui kõrge vererõhu juures on karta infarkti, palun vastata arvuliselt?" Kas nii konkreetselt on võimalik küsimusele vastata?

Et iga inimese organism on ainulaadne, pärilikud tegurid ja tervislik seis väga erinevad, siis niisugusele küsimusele üheselt vastata küll ei saa. Vererõhk võib olla kõrgenenud pikka aega, ilma et mingeid häireid ilmneks. Ühekordsel mõõtmisel saadud kõrge vererõhunäitaja ei pruugi veel tähendada, et see pidevalt ohtlikult kõrge oleks. Täiskasvanud inimese maksimaalne vererõhk ei tohiks siiski ületada näitusid 130/85 mmHg, aga kui see on juba 140/90mmHg, on kahtlus vererõhuhaigusele. KÕRGENENUD VERERÕHK on aga üks olulisemaid faktoreid südamehaiguste ja eriti infarkti võimalikus tekkes, kuid mitte ainus. Praegu vaadatakse põhiliste riskiteguritena veel MEESSUGU, KÕRGEMAT VANUST, SUITSETAMIST JA KÕRGENENUD VERERASVU.

Samas kirjas palutakse veel kirjeldada lühidalt stenokardia ja infarkti sümptomeid.

Stenokardiaoht võib olla siis, kui patsiendil on füüsilise või vaimse koormuse puhul pitsitavad valud rinnas, mis koormuse kadudes ja nitroglütseriinitabletti keele alla pannes või vastavat aerosooli keelele lastes ära kaovad. Kui valu rinnas on pidev ja 5-minutiliste vaheaegadega nitorglütseriini imemisest abi ei ole, valud aga on kestnud juba üle veerand tunni, võib olla infarktioht. Infarktiga kaasnevad tugevad valud rinnaku taga, õlgades ja kätes ning enamasti alati ka surmahirm. Äkki tekkiva südamelihase infarkti tunnusteks võivad peale tugeva valu olla veel iiveldus, külm higi, õhupuudus. Mida kiiremini raviga alustatakse, seda suuremad on võimalused terveneda.

Ühes kirjas küsitakse, kas eesti arstide välja kirjutatud südameravimid on maailmatasemel.

Sellele on ainult üks vastus: on küll. Ja maailmatasemel on ka meie parimad südametohtrid. Aga palju-palju rohkem kui arstidest oleneb meie südame tervis meist igaühest endast, meie lähedaste, meie kolleegide käitumisest ja meie riigi hoolitsusest oma kodanike sotsiaalse olukorra ja turvalisuse eest.

Mõnikord räägitakse südame puudulikkusest. Milles see avaldub?

Väsimuses, hingeldamises, tursetes. Sel juhul on südamelihas üle koormatud, ei jaksa pumbata verd ja veri koguneb kopsudesse ja teistesse organitesse. Südamepuudulikkus tekib sageli infarkti tagajärjel.

Üks tuttav on mulle rääkinud, et tal tekivad südame rütmihäired, kui kõht on väga täis.

Raske seedimisprotsessi puhul on tõepoolest ju koormatud ka süda, mis magu verega varustab. Võivad esineda lisalöögid, südame värinad, pikemad löökide vahed. Aga antud juhul oleks kõige parem ravi lihtsalt kõhtu mitte liiga täis süüa. Südame ja rütmihäirete uuringuks tuleks aga arsti-kardioloogi poole pöörduda.

Ja veel üks küsimus Terviselehele saadetud kirjast:"Kas meditsiini abil on üldse võimalik kõrgvererõhutõbe välja ravida?"

On küll võimalik, kui inimene ise sellele kaasa aitab. Juba mõni kilo kaalust maha ja vererõhk alaneb, pakk suitsu päevas ja infarktioht kasvab kahekordselt. Püüdkem kõiki probleeme lahendada viha ja kibestumiseta, sest need omadused on südame suured vaenlased. Toimetagem ja kõndigem, tehkem aiatööd, ujugem, suusatagem, sõitkem jalgrattaga, käigem oma perega jalutamas. Õlle ja grillvorstidega "töised" saunaõhtud suurendavad vaid vererõhku ja vööümbermõõtu, mis meestel ei tohiks olla üle 100 ja naistel üle 90 sentimeetri. Rasvase singi ja vorsti (vorstid on üldse ühed ebatervislikumad tooted) asemel söögem kala. Pidagem lugu kõigist juur- ja puuviljadest, söögem neid iga toidukorra juurde. Võtkem kord aega ja arutlegem endaga: kumb on kallim, kas palju raha või hea tervis.

Nende "tülikate" ja tuntud soovituste hulka on viimastel aastatel siginenud üks uus, mida kuuldavasti rõõmuga omaks võetakse - klaas punast veini.

Alles eile oli meil lipiidikabinetis mees, kes ütles, et joob igal õhtul vähemalt pudeli punast veini. Ei ole vist mõtet korrata vana tõde, et iga ravim on suurtes kogustes mürk. Kolm-nelikümmend pudelit veini kuus võib südamele raske koormus olla. Teatavasti olevat 20-30 g absoluutset alkoholi see äärmine määr, mis tervisele veel liiga ei tee, vaid lõõgastab. See on siis ainult 2 klaasi veini või pudel õlut või 2 napsu viina päevas. Muide, alkohol sisaldab peaaegu sama palju kaloreid kui puhas rasv ja mida rohkem alkoholi, seda kiiremini kahjustub maks.

Kuidas peaksid südamehaigust põdenud inimesse suhtuma ta pere ja kolleegid?

Mitte nunnutama ja haletsema ning iga viimast kui asja tema eest ära tegema. Mõistev ja toetav suhe lähikondlastega, humoorikas lähenemine elu hallidele päevadele, rõõmsad tulevikuplaanid - see kõik mõjutab positiivselt hingeseisundit ja paranemist. Suurem osa tööealisi inimesi saab ju pärast infarkti edukalt oma endist tööd jätkata, kui aga paranemine soovi kohaselt ei lähe, määratakse taastusravi õdede ja selle ala instruktorite käe all.

Kas lipiidikabinetti uuringutele saab pöörduda ka ilma saatekirjata ja iga inimene, kes soovib oma südame tervist uurida lasta?

Saab ka ilma saatekirjata. Tuleb ennast keskhaigla registratuuris lipiidikabineti järjekorda panna. Arsti vastuvõtule eelneval päeval tuleb söömata tulla registratuuri, vormistada kaart ja pöörduda kabinetti 153. Esmaselt uuritakse veri kolesteroolile ja veresuhkrule ja tehakse südame kardiogramm (EKG). Lisauuringute üle otsustab arst.

Esimese arstivisiidi lõpuks saab iga patsient tabeli oma südamehaiguste riski kohta.

JUTA ÜTS