Hingeline tasakaal sõltub mõtlemisest

Maaema messi viimasel päeval esines huvilistele Eesti tuntumaid tarku GUNNAR AARMA. Ta väitis, et meie planeedil elab ligi kakssada ülimalt kõrgel vaimsel tasandil inimest, kes on võimelised keha maha jätma ja saatma oma mentaalprojektsiooni (hinge?) jälgima maakera mõttekiirgust.

Iga inimene kiirgab mõtteid. Kehast väljunud hinged on saanud teavet, et 49% inimkonnast mõtleb negatiivseid ja 51% positiivseid mõtteid. "Nii räägivad targad, keda olen elus kohanud, ja mul pole põhjust neid mitte uskuda," kinnitas Aarma.

Iga päev tund vaikust

Meie peatselt 84aastaseks saav mõtteguru väitis, et enam kui 60 aasta jooksul, mil tema on olnud võimeline maailma jälgima, pole meie planeedil midagi muutunud. Ta ei pidanud silmas suuri ja väikseid sõdu, sest needki on muutumatult ja ajast aega kestnud - viimase 1000 aasta jooksul olevat olnud vaid 90 aastat rahuaega. Ikka endiselt sõltub inimese heaolu ja hingeline tasakaal 70% ulatuses mõtlemisest. Ainult 10% on mõjutatud hingamisest, 10% toitumisest ja 10% liikumisest. Valdav osa just läänepoolkeral elavaid inimesi ei ole oma mõtetega rahul, nad tihtipeale ei teagi, millest nad mõtlevad, sest nende mõttemaailm on korrastamatu, täis juhuslikke ja suunamatuid uitmõtteid, mis on saanud oma alateadvusliku info elu jooksul alates 5. elukuust.

Gunnar Aarma on soovitanud eurooplastele oma aju puhastamiseks ja iseenese tundmaõppimiseks kuulatada iga päev 1 tund vaikust. Üksinda, hämaras, poolsuletud silmi, mugavas asendis istudes. See pole keskendumine, lõõgastumine ega ammugi mitte mediteerimine (viimane on mõtete täielik väljalülitamine, tühjuse saavutamine, milleks meie inimesed pole ilma pika treeninguta võimelised), vaid lihtsalt kuulamine. Vaikusse võivad kuuluda ka vihmapiisad, kauge koera haukumine, kuke kiremine või mistahes muud vaiksed ümbrusest levivad helid.

Inimene areneb kannatades

Gunnar Aarma, kes on elu jooksul käinud 54 riigis, külastas abikaasaga India ja Tiibeti vahel asetsevat Eestimaa suurust riiki Bhutan, kus usundiks on mahayama budism. "Kui Tallinnas küsid mõnelt vanalt sõbralt, kuidas elu läheb, saad tavaliselt vastuseks: äh, mis elu see ka on! Bhutanis, majanduslikult palju kordi kehvemates oludes kui Eesti, näed ainult heatujulisi inimesi, kes igal sammul annavad mõista, kui ilus on elada selle taeva ja päikese all. Isegi iga koera silmist saab seal lugeda sõprust, sest kõik nad eranditult, karjas või üksikud, sirutavad oma koonu sulle silitamiseks. Koerad on saanud põlvkondade vältel tunda vaid inimese headust, mitte kaigast ja kurjust nagu sageli meil. Katsuge te silitada Nõmme või Pirita eramurajoonis lõrisevaid murdjaid!

"Bhutanis ei töötata," meenutas Aarma "Oma maalapikese harimist endale ja oma perele elatise teenimiseks, millest kümnis ka riigile läheb, peetakse meeldivaks ajaviiteks ehk hobiks. Reis Bhutani on väga kallis, ilmselt välismaalaste võimalikuks eemalehoidmiseks, et mitte kaotada oma õnnestavat kultuuritausta ja muutuda meiesarnaseks."

Gunnar Aarma lõpetas sõnadega: püüdkem oma mõttemaailmast koristada kõik negatiivne. Seega ärgem halisegem ega süüdistagem iseennast ja teisi, ärgem tahtkem iga heateo eest vastutasu, lükakem endast eemale viha ja kadedus. Mõelgem aegajalt ka sellele, et inimene areneb kannatades.

JUTA ÜTS