Puugi eest ja puugi vastu

Puuk hakkab liikuma varakevadel, kui maa alles sulab ja varitseb oma ohvreid hilissügiseni. Mais ja augustis olla ta kõige aktiivsem.

Puukentsefaliiti haigusjuhtusi oli Eestis 1997.a 404, 1998.a 387 ja 1999.a 185 haigusjuhtu. Rohkem oli sellesse haigestumisi möödunud aastal Pärnus ja Pärnumaal, Saaremaal ja Ida-Virumaal. Suuremad puukentsefaliidi ohualad on Pärnu ümbrus, Kirde-Eesti, Tartu ümbrus, Kagu-Eesti ja põhjarannik.

Kuigi haigusjuhud on aasta-aastalt vähenenud, tuleks metsa minnes olla ettevaatlik. Pange selga kinnise kaeluse ja kätistega pluus, pikad püksid, säärsaapad ja peakate.

Kandke metsa minnes heledaid riideid, millel roniv puuk on hästi näha.

Koju tulles tuleks end lahti riietuda ja kontrollida, kas puuki kusagil ihul ei ole, puugi lemmikkohad on lümfiteede piirkonnad nagu kaenlaalune, kõrvatagune, kubemepiirkond jne.

Leitud puuk põletage. Nahasse imendunud puuki ärge puutuge käega, kasutage selleks pintsetti. Puuki nahast välja tõmmates tehke seda ettevaatlikult, et ta ei läheks katki. Kui puugi pea jääb sisse, ärge torkige katki, et viirus ei pääseks hammustuskohas levima. Tuleb minna arsti juurde.

Puugihammustuse kohale määrige piiritust, mitte õli. Võib kasutada ka apteekides müüdavaid putukahammustuse leevendamise kreeme. Need vahendid tapavad viirust. Mida vähem viirust kehasse pääseb, seda kergemini haigus kulgeb.

KALJU PUMBO