Rahvas vajab rohtu, apteeker abi

Eesti apteekidel on auväärne kuuele sajandile lähenev ajalugu. Alati on oldud Euroopas arvestataval tasemel. Tugevate teadmistega on olnud meie rohuteadlased.

***

Tänase Eesti farmaatsia väline külg on nii sile ja särav, et Ravimiameti peadirektor prof Lembit Rägo edutati hiljuti kogu (Ida) Euroopa rohukaubandust juhtima.

Väliselt näib meie olukord tõesti kena ja korras olevat. Võrrelduna enamuse endiste sotsmaade ja SRÜ riikidega võib meid küllap tõemeeli kiita. Paraku on kaugele kaunilt kumava korrastatuse kõrval mitmeid apteekreid ahistavaid kitsaskohti. Need tingivad puudujääke ka haigete varustamisel ravimitega.

Uued apteegid halvendavad olukorda

Uute apteekide asutamisel sisulisi piiranguid ei ole. Nii lisandub juba olemasolevate niigi piisavalt tihedale võrgule üha kiirenevas tempos uusi. Esmapilgul tundub, et sellest kasvab kasu ravimiostjatele. Paraku toovad uued linnade keskväljakuile ja peatänavatele rajatud rohupoed endaga kaasa varustatuse halvenemise ja koguni hinnatõusu. Uued apteegid ei suurenda ju ravimite käivet, kuna ostjate ring jääb endiseks. Hulgifirmadel tuleb vaid senine ravimikogus enamatesse kohtadesse ja väiksemates kogustes laiali vedada. Kulutused transpordile, tööjõule, arvestusele jne suurenevad ja tahes tahtmata lisanduvad need ravimite hindadele. Kuna uued apteegid on enamasti võlgadega rajatud, tihti väikesed ja vaesed, vanade majandusnäitajad aga pidevalt halvenevad, ei suuda enamus apteekidest luua endale vajalikke kaubavarusid. Harvemini esinevaid kallimaid ravimeid tellitakse apteeki telefonitsi või ka interneti abil alles siis, kui haige on rohutähega juba apteegis. Kuigi kaubaauto teeb nüüd kiiduväärselt kiirelt mõnekümnekroonise rohutopsi või -tuubiga sisuliselt tühisõidu, tõstab see ometi homsete ostjate rohuhinda.

Apteek enam ravimit ei valmista

Uued ja ka mõned vanemad majandusraskustes apteegid rikuvad kehtivad ravimimüügi reegleid valmistades käsimüügikorras retseptiravimeid. Samas valmistavad kohapeal ravimeid vaid üksikud taset hoidvad soliidse sisekorra säilitanud apteegid. Selleks vajalikud tingimused on uutes apteekides avamise ajaks küll näiliselt loodud, kuid ravimeid rohtude valmistamiseks kohapeale varutud ei ole. Vaba raha ju pole, tööjõud ei ole enam odav ja liiati on kohustuste täitmist raske kontrollida. Hea, kui haige suunatakse retseptiga nt Tõnismäe apteeki. Sageli peetakse aga ka taolist infot konkurenti soosivaks.

(Järgneb.)

KALJO SÕERDE