ÕPETUS

Ravimtee valmistamise nüansid

Kui kartulite keetmisel soovitatakse keeduvesi eelnevalt keema ajada, et kartulitel jääks vees ligunemiseks lühem aeg ja võimalikult vähe kasulikke aineid neist keeduvette üle läheks, siis ravimtee valmistamisel on olukord vastupidine. Siis oluline, et võimalikult palju toimeaineid droogist vette satuks.

Sõjaeelne Eesti Farmakopöa andis ravimtaimedest tee valmistamise ametlikud eeskirjad, kus nähti ette valada droogile toasoe vesi ja see kuumutada (keeval veevannil) kuni keemistemperatuurini (leotise valmistamisel, mida tehti põhiliselt taime õitest, lehtedest, vartest) või keedeti teatud aja vältel (keedise valmistamisel, mida valmistati peamiselt taime maa-alustest osadest ja puukoorest). Toasoe vesi soovitati valada droogile põhjendusega, et mõned taimerakkudes leiduvad ained võivad kuumas vees kalgenduda, seega mitte et ise lahustumata jääda, vaid ka mõne teise, muidu kergesti ka jahedas keskkonnas lahustuva aine vette üle minekut takistada. Osa aineid vajab aga kergemaks lahustumiseks kuuma.

Kuidas jääb siis leotiste kodusel viisil valmistamise tavaga, kus droogile keev vesi peale valatakse? Kuna leotise aeglasel jahtumisel muutuvad koaguleerunud ained taas lahustuvaiks, siis lahustuvad nad jahtunud leotises ise ega saa enam takistada ka ühegi teise, seni veel lahustumata aine vette üleminekut. Kokkuvõttes peaks olema tulemus sama, ehkki ainete lahustumise järjekord võis saada pisut teine. Aga nagu ütlevad matemaatikud - summa ei olene liidetavate järjekorrast.

Asi näikse korda saavat vaid siis, kui laseme tõmmata leotist jahtumiseni. On aga retsepte, kus soovitatakse peale valada keev vesi ja lasta (pikema aja puhul) tõmmata termoses. Kui me pärast ettenähtud aja tõmmata laskmist leotise kohe ära kurname, võibki osa aineid, sh koaguleerunuid, vette sattumata jääda. Mida teha? Soovitaksin nii umbes pool tundi enne tõmbamisaja lõppu leotis termosest mingisse email-, klaas- vm sellesarnasesse nõusse ümber valada ja jahtumiseni tõmmata lasta, alles siis kurnata.

Kui te aga keedise valmistamisel selle juba soojana kurnata kavatsete (kui tõmbamisaega pole ette nähtud), siis ei soovitaks droogi kuuma veega keema panna, ehkki vastavas retseptis võib nii kirjas olla (mõne autori puhul üldreeglina alati). Pange toasooja veega (nagu ka ametlikud eeskirjad ette näevad), et need ained, mis ka jahedas vees lahustuvad, võiksid seda teha enne vee kuumenemist ja võimalikku kalgendumist. Nii saab ravimtee täisväärtuslikum.

HEINO SÕRM