Sirel täidab salasoovid

Armastatud ilupõõsasteks nii maal kui ka linnas on sirelid. Neist kõige tavalisem on meil harilik sirel (Syringa vulgaris), mis õitseb olenevalt ilmastikust mais või juuni alguses.

Ta annab rohkesti juurevõsusid ja säilib aastakümneid mahajäetud taluasemetel. Hariliku sireli õitsemine näitab suve algust Eesti looduses. Üldse aga teatakse ligikaudu 30 sireliliiki. Rohkesti on aretatud sirelisorte ja ka hübriide esineb palju. Kõik nad erinevad õitsemisaja ja selle kestuse poolest, samuti õisikute kuju ja suuruse, värvuse ja teistegi tunnuste poolest.

Enamasti on harilikul sirelil lillakas-helesinised 4 kroonlehega õied, mis on koondunud õisikutesse. Nende hoolikal silmitsemisel võib märgata õisi, millel on 5 ja isegi enam kroonlehte. Lapsed otsivadki neid õisi, mil rohkem kui neli kroonlehte. Niisugused õied pidavat õnne tooma, nende söömisel täituvat salasoovid. Peale selle on sireliõied hinnatud parfümeeriatööstuses, kus neist ekstraheeritakse aromaatset eeterlikku õli. Sirelipuitu aga, mis on väga kõva, raske ja vastupidav, kasutatakse mitmesuguste suveniiride valmistamiseks. Varem tehti sirelist ka rehapulki ja jalutuskeppe.

Rahvameditsiinis

kasutatakse nii sireli pungi kui ka õisi, lehti ja koort. Pungi varutakse kevadel nende paisumise ajal. Õisikuid kogutakse õiepungade puhkemise ajal, kusjuures eelistatakse valge sireli omi. Lehti nopitakse kuiva ilmaga suve esimesel poolel. Koort kogutakse noortelt okstelt.

Pungi, mis on kogutud nende paisumise ajal, soovitatakse kasutada diabeedi korral. Ööpäevane annus on 2-3 supilusikatäit 2 klaasi keeva vee kohta ning enne tarbimist tuleb seda lasta seista 6 tundi.

Sireliõied sisaldavad eeterlikku õli, glükosiide, flavonoide, fütontsiide ja mitmeid sirelile iseloomulikke aineid. Neist tuntuim on kibedamaitseline glükosiid seringiin, mida on rohkesti lehtedes, koores ja okstes.

Sireli õite tõmmis on higileajava, nõrga röga- ja uriinieritust soodustava toimega. Rahvameditsiinis kasutatakse seda bronhiidi, ülemiste hingamisteede katarride, kopsupõletiku, isegi bronhiaalastma ja põiepõletiku korral. Tõmmise valmistamiseks valatakse supilusikatäiele õisikutele klaasitäis keevat vett ning lastakse tund aega seista. Seda võetakse sisse 1 supilusikatäis 3-4 korda päevas.

Vene rahvameditsiinis

kasutatakse sireli õite tõmmist ka neerukivide puhul, samuti podagra ravimiseks ning segus pärnaõitega kui higileajavat vahendit.

Tinktuuri jaoks võetakse klaasitäis õisi ja valatakse sellele 0,5 liitrit viina ning jäetakse 2 nädalaks seisma. Seda kasutatakse mähiste ja kompressidena haavade, vigastuste ja reuma puhul. Sidet vahetatakse 4-5 korda päevas.

Mädaseid haavu ravitakse sireli värskete lehtedega või nende kange tõmmisega.

Värsket peenestatud sireli koort pannakse roosi ehk erüsiipeli puhul haigele kohale. Kuivatatud koort tuleb eelnevalt leotada kuumas vees.

Üldiselt on sirelipreparaatidel higileajav, antimikroobne, palavikku alandav, põletiku- ja krambivastane, valuvaigistav ja kuse-eritust soodustav toime.

MAIE TOOM