Habemega ja habemeta

Inimkeha karvadest on habemekarvad ühed kõige kõvemad ja elastsemad, neid lõigata on sama, mis lõigata sama jämedat vasktraati. Mehe näol on keskmiselt 25 000 habemekarva ning nad kasvavad kiirusega umbes pool millimeetrit 24 tunni jooksul.

Kui mees võtab iga päev viis minutit selleks, et habet ajada ja teeb seda 50a, siis kulutab ta 63 päeva oma elust puhtalt lõua raseerimisele. Inimajaloo algusaegadest on habemed olnud kord moes, kord jälle mitte. Kas sa suudad ette kujutada, kuidas merikarbiga habet ajada? Või hoopis hai hambaga? Või ehk terava ränikivikilluga? Inimesed on habemeajamisvahendeid otsides tõepoolest leidlikud olnud.

Vaekauss on pidevalt kaldunud

Habemeajamise mood on tulnud ja läinud. Muistses Kreekas kandsid habet tavaliselt kõik, v.a aadlisoost mehed, kes sageli lõuga siledaks raseerisid. Assüüria mehed kandsid aga kõik toredat habet. Nad läksid oma habemete eest hoolitsemiseks lausa narrusteni, neid küll lokkides, palmides ja igaviisi sättides. Iisraeli mehed kandsid vanal ajal mõõduka pikkusega habet ning tasandasid selle äärt lõiketeraga. Vanas Roomas hakati habet ajama teisel sajandil e.m.a ning see komme iga päev habet ajada püsis sajandeid. Rooma riigi langedes hakati jälle habet kandma ning seda tehti umbes 1000a jooksul kuni XVIIsaj teise pooleni, mil habemeajamine taas moodi läks. Siledaks raseeritud lõug oli populaarne ka terve XVIII sajandi. Kuid siis, alates XIXsaj keskpaigast, kaldus vaekauss jälle teisele poole.

Kirveterast elektripardlini

Habemeajamise riistade areng on olnud vaevaline. Muistses Egiptuses ajasid mehed habet vasest habemeajamisriistaga, mis nägi välja nagu väike kirvetera. Uuemal ajal, XVIII ja XIXsaj hakati Inglismaal tootma vahendeid, mida hakati nimetama kõrilõikajateks. Ülirikkalike kaunistustega riistu tuli käsitseda eriti hoolikalt ning enne, kui inimene neid meisterlikult kasutama õppis, lõikas ta endale kindlasti mitmeid kordi sisse, nii et veri taga. Alles XX sajand tõi kergendust. Aastal 1901 patentis Ameerika Ühendriikide mees nimega King Camp Gillette vahetatava teraga habemeajamisaparaadi. Tema masin vallutas kiiresti maailma ning mõne aja möödudes valmistati juba kõikvõimaliku kujuga pardleid, neist osa käepidemeid kaeti koguni hõbe- või kuldplaadikestega. Uuema aja leiutuste hulka kuuluvad ühekordseks kasutamiseks mõeldud žiletid, kahe- või isegi kolmeteralised žiletid ning painduva ja pööratava peaga žiletid.

Muidugi ei saa jätta mainimata ka elektripardleid, mis ilmusid esimest korda müügile aastal 1931. Ka nende tõhusus ja populaarsus on kasvanud.

Mõned nõuanded habemeajamiseks

Nüri pardel võib nahka vigastada. Raseeri karvade kasvamise suunas. Kui ajad habet vastukarva, võib lõug küll sile saada, ent habemekarvade otsad võivad naha alla jääda ning hakata ümbritseva nahakoe sisse kasvama, selle asemel et läbi nahapooride väljapoole kasvada. Hooletu raseerimine võib ühtviisi nii meestel kui naistel viirusnakkusi põhjustada, mille tagajärjel võivad tekkida soolatüükad. Raseerimise käigus eemaldub iga kord ka mikroskoopiline nahakiht, mistõttu on nahk õrn. Seetõttu tuleks nägu veega puhtaks loputada - esmalt sooja ning seejärel jahedaga. Soovikohaselt võib kasutada niisutavat habemevett, mis nahka kaitseb ja värskendab.

Välisajakirjanduse põhjal HELDUR KARRO