Kas kuldajastu enne või nüüd?

Aeg-ajalt mõtleb inimene oma mineviku üle. Mõtlen kaugemat minevikku. Just hiljaaegu kahetses ühel päeval kolleeg, et ta ei elanud 2000 aastat tagasi, siis, kui elas Jeesus Kristus. Ta tunnistas, et oleks tahtnud tabada tolleaegse elu õhustikku, mõista ühe maailma suurima suurmehe fenomeni. Arutasime asja nii- ja naapidi.

Leidsime, et küllap igal ammusel inimühiskonnal, keda oma egotsentrilisuses oleme varmad tunnistama primitiivseiks, olid oma müüdid maailma, esimese inimese ja esivanemate tekkimise kohta. On teooriaid, mis väidavad, et inimkonna ajalugu algas kuldse ajastuga, mil elu oli paradiislikult ilus. Seejärel hakkas asi kehvemaks minema - saabub hõbedane ajastu, siis pronksi- ja rauaajastu. Asi tõotab kujuneda üha hullemaks...

Moodsale inimesele meeldib kahtlemata vastupidine ring - muinasjutt alaku lõpust. Oleme ju kõik õppinud koolis, et alguses oli inimene ahv, siis loomalähedane olevus, seejärel poolharimatu jne., kuni ajapikka täiustus. Meie ajastu aga ongi tsivilisatsiooni tipp.

Siinkohal sobiks ehk meenutada näiteks maailma üht salapärasemat ehitust - Stonehenge´t Inglismaal, millele omistatakse tervistavat jõudu paljude valude ja haiguste vastu. Seisab ju see koletuslik, kohati absurdsena tunduv kiviring nagu väljakutse inimlikule teravmeelsusele ja see seisab seal ka siis, kui on unustatud kõik need ja teised teooriad inimkonna arenemise kohta.

SILLE MAKSIMOV