Rahvas vajab rohtu, apteeker abi

PHARMACA ESTICA - valgus ja vari

Kiiduväärse ettevõtmisena alustatud ravimite kohustuslik registreerimine Ravimiametis on andnud tulemusi. Meie iga-aastane ravimiraamat on pidevalt täienenud ja aastanumbrit 2000 kandev sisaldab juba üle 1000 nimetuse. Kõik registreeritud ravimid on kaasaegsed, ohutud, kvaliteetsed ja efektiivsed. Siiski on ka keskmises apteegis nõutavate ja kasutusel olnud ravimite arv ligi kaks korda suurem. Käesolevast aastast ei lubata aga registreerimata ravimeid meile enam sisse tuua. Tulemus see, et osa harjumuslikke, samas ka eluliselt vajalikke on müügilt kadumas või sootuks lõppenud.

Meie ravimiturg on tilluke ja registreerimisega kaasnev paberlik asjaajamine keeruline. Müügist saadav tulu ei kata mitte alati kõrget registreerimislõivu. Taimse päritoluga preparaate on eriti raske registreerida, ka siis, kui see mõnes, isegi mitmes riigis juba tehtud. Taimedest valmistatud ravimite täpset koostist on ju sageli raske tagada ja veel raskem on nende koostise vastavust tõestada. Loodus aga tühja kohta ei armasta. Nii ongi turgudele jõudnud meil keelustatud tsitramon, vaid retseptiga väljastatav analgiin ja isegi kõrgtoimega hormoonid. Turumüüjad registreerimist ei tunne, ravimite säilitamistingimusi ei arvesta ja rohtude eest nemad ei vastuta.

Meil ja mujal on ravimid kallid

Palgad ja pensionid on madalad, ostujõud väike. Vähe lohutab Eesti haiget, et Soome turist viib õlle ja viina kõrval koju hulgaliselt ravimeid. Nende jaoks on siinsed rohud poole odavamad. Võrreldes aga suhteliselt suurema sissetulekuga on sealse rohuostja kulutused meie omadest siiski kaks korda väiksemad.

Tasapisi tõstavad tootjad ja ravimite maaletoojad ravimite hinda meilgi. Kui suur on aastane tõusutase ja millega seda põhjendatakse, seda pole keegi vaevunud uurima. Uus üldine hinnatõus on aga tulemas, sest peatselt lisandub ka ravimitele 5% käibemaks. Igasugust aktsiiside ja käibemaksude tõstmist ning hinnatõusu vaidlustavad reeglina kõik meediakanalid. Ravimite hindade olulise kergitamise vastu pole protesteerinud isegi apteekrite kutseorganisatsioonid.

Linnaapteegid peaksid säilima

Esimese iseseisvuse ajal suudeti ravimite hinnad kontrolli all hoida. Ometi pidas rahvas rohtusid ka siis kalliks. Pakkumaks apteegiomanikele konkurents,i rajasid mitmed linnad oma apteegid. Kahjumiga ei töötanud needki, kuid kindlasti võitsid sellest just haiged. Kui uue iseseisvumise algul apteegid õigustatult ja kiiresti erastati, kasvas ka sellest kasu eelkõige rohutarvitajatele. Kiiresti ületati ravimikriis, paranes teenindamine ja apteegid tehti taas ilusaiks.

Igasse suuremasse linna plaaniti jätta mõned kohalikule võimule e omavalitsusele allutatud apteegid. Tallinnas kahanes see arv küll kiiresti, kuid kunagine Tallinna Linnaapteek, Mustamäe apteek ja ka ajalooline Raeapteek jõid siiski erastamata. Kaks esimest on tasemel töötanud ja Tallinna linnale isegi tulu toonud. Raeapteegi segast väljasuretamist pole lihtne selgitada. Hoone pikaleveninud remont ja enam kui 10aastane korduvate kolimistega tegutsemine viisid Raeapteegi paratamatult kahjumisse. Nüüd on Raeapteegi hoone (vist?) restaureeritud, restoran selles ammu avatud, kuid Raeapteegi uks endiselt suletud. Võib-olla on põhjuseks see, et aastaid kasutasid Euroopa vanima apteegi ruume "tänulikult" platsil tegutsevad õllemüüjad öise kaubalaona. Suvi on ju jälle tulemas...

Välja kuulutatud on kõigi kolme Tallinna linnaapteegi erastamine. Raeapteegi hinnaks on kuulutatud üks kroon!

***

Paraku ei tegele Eesti apteekide juhtimisega keegi. Meie edukas Ravimiamet ei taha peale ravimite registreerimise apteekide muude muredega tegelda. Ravimiameti põhikirjas on ülesanded kirja pandud 16 punktina. Sõna apteek sealt ei leia. Vana ladina sentents kinnitab, et arst peab aitama iseennast. Meil ravimajanduses on loodud koguni 10 kutseorganisatsiooni. Kui need korra üksmeelselt kokku tuleksid, ehk oleks siis ühiselt võimalik leida ka rohtu, mis aitaks nii rohuteadlasi kui rohutarvitajaid.

KALJO SÕERDE,
proviisor