HAIGUS

Tööteguritest põhjustatud silmahaigused

Progresseeruv müoopia (lühinägevus)

Tegemist on nähtusega, mille puhul silm näeb lähedalt hästi, kaugele halvasti. Tekib isikuil, kes väga täpset tööd tehes ja lähedale vaadates nägemist üle pingutavad. Müoopia võib tekkida isegi 24-30% suure tööstaažiga juveliiridel, korrektoritel, joonestajatel, mikroskoobiga töötajatel, aparaadimonteerijatel jt. Müoopiat saab enamasti sobivate prillidega korrigeerida.

Läätsekae (katarakt)

Haiguse põhjuseks võivad olla ioniseeriv kiirgus, ultraviolett- ja infrapunakiirgus, kui need tööprotsessis vahetult silmadele toimivad. Samuti mõjuvad kahjustavalt mitmed mürgised ained, nt trinitrotoluool, dinitrofenool, dikloorbenseen, talliumiühendid, elavhõbe, naftaliin, nitrovärvid jt, kusjuures ilmnevad ka üldised toksilised nähud.

Kaele on iseloomulik silmaläätse osaline või täielik hägustumus. Silmaava näib hallina, vahel pruuni või mustana. Hägustumise süvenedes nägemine nõrgeneb, kuni jääb ainult valgusetaju. Haiguse arenemist püütakse ravimitega pidurdada. Abi saadakse prillide, kontakt- või tehisläätsedega.

Keevitajatel võib tekkida silmade kahjustus - elektrooftalmia. Kui ei kasutata kaitseprille, siis põhjustab keevitamisel tekkiv ere valgus, nähtamatu ultraviolett- ja infrapunakiirgus silma sidekesta ärritust. Sellele kaasneb pisaravoolus ja valud silmades. Raskemate kahjustuste korral on haaratud ka sarvkest (keratokonjunktiviit). Sarv- ja võrkkesta muutusi kutsub esile ka silma tunginud laserkiir.

Toksiline glaukoom (rohekae)

See on kroonilise kuluga silmahaigus, mille põhiline tunnus on silma kõrgenenud siserõhk. Selle tagajärjel hakkab nägemisnärv kõhetuma, mis põhjustab vaatevälja ahenemist ja nägemisteravuse vähenemist, lõpuks võib kujuneda pimesus. Haigust on täheldatud kroonilise tetraetüülplii-, plii-, aga ka benseeni- ja arseenimürgistuse puhul. Kõige sagedamini aga glaukoom tekib iseseisva haigusena, peamiselt vanemas eas või järgneb mõnele mitte tööteguritega seotud silmahaigusele tüsistusena.

Silma välimisi osi tabab üsna sageli rida haigusi, kas omaette või kombineeritult, mitmete kutsetegurite toimel. Nendeks võivad osutuda: tsemendi-, kivisöe-, metalli-, ka jahu ning karvatolm, gaasid ja suits. Kahjulikult mõjuvad ioniseeriv-, ultraviolett- ja infrapunakiirgus, samuti liiga ere valgus. Arvesse tulevad ka toksilised ained: aniliin, arseeniühendid, elavhõbe, kaprolaktaam, tallium, fosfor ja väävelsüsinik.

Sarvkestapõletik (keratiit)

Selle haiguse puhul tekib sarvkestas kollakas või hallikas infiltraat, sarvkest hägustub. Kaasnevad ärritusnähud: pisaravoolus, valgusekartus ja laugude punetus. Võib järgneda isegi silmade mädane põletik.

Silma sidekesta äge või krooniline põletik (konjunktiviit)

Sidekest punetab ja tursub, tekib vedel limane või mädane eritis (rähm), silmas on kuumus- ja hõõrumistunne. Haigus kulgeb enamasti tüsistusteta.

Antibiootikumid, eriti penitsilliin, ampitsilliin, streptomütsiin) tekitavad sageli allergilist konjunktiviiti nende tootjatel, aga ka meditsiinitöötajatel. Küllaltki sageli kaasnevad allergia nähud naha ja hingamiselundite poolt.

Laupõletik (blefariit)

Võib põhjustada pika aja jooksul korduv välisärritus ülalnimetatud mõjuritega. Nähud: lauservad punetavad ja tursuvad, silmad kihelevad, on valguskartlikud, väsivad kiiresti. Haigus kulgeb krooniliselt ja vajab pikaajalist ravi.

Kutsealane nüstagm

See kujutab endast silmamunade kiiret ja peaaegu ühtlast korduvat edasi-tagasi tõmblevat liikumist. Võib ilmneda metallurgidel ja juveliiridel.

Looma- ja linnufarmide töötajatel on võimalus haigestuda toksoplasmoosi (inimese, koduloomade, -lindude ja ulukite looduskoldeline parasitaarhaigus, mille tekitaja on ainurakne parasiit). Parasiidid paljunevad koerakkudes, nad võivad moodustada tsüste silmakudedes, peaajus jm. Seega haigus avaldub silmanähtudena või mononukleoosilaadse haigusena (millele on omane mh lümfotsüütide rohkus).

Selleks et vältida tööst tingitud silmahaigusi, tuleb rangelt kinni pidada töökaitse eeskirjadest.

NAOMI LOOGNA,
professor