Tervistumine Viimsi moodi

Viimsi haiglas on kunstinäitus-müük. Hulgast patsientide joonistustest on välja valitud ligi paarsada, mida ka iga väljastpoolt tulija vaadata ja osta saab. Õige mitmed monotüüpiad ongi juba ära ostetud. Saadud raha läheb haigla kunstikabinetile joonistustarvete muretsemiseks, sest seni on vaid kõige napima ja odavamaga püütud hakkama saada.

Aasta tagasi maalimisteraapiaga alustanud taastusraviosakond võlgneb selle hinge- ja tervistkosutava algatuse osakonnajuhatajale neuroloog NATALJA ZENEVITSHILE ja kunstnik MARJU BORMEISTRILE.

Doktor Zenevitsh: "Meie haiglas oli ravil vastutustundetu jahimehe lasust raskelt vigastada saanud noormees Tarmo Shamatauskas. Ta on tugeva iseloomuga vapper poiss, aga tundis ennast siin kuidagi halvasti, igavalt.Ta suutis vasakut kätt vaid õlast liigutada, paremal käel liikusid kaks sõrme. Valgeis kitleis arstide ja õdede ranged võimlemiskäsud ei ole ju ikka see, mis uudishimuga ette võetud omalooming, ja Tarmo hakkas joonistama - suurepäraselt joonistama.Tal on ka jumalikult hoolitsevad vanemad. Noormees on küll ratastoolis, aga käib nüüd tavalises koolis.

Põhjarannikult pärit naine oli Viimsi haiglas ajuinfarkti järgselt. Ta ei saanud jutust aru ega suutnud ka ise rääkida. Kui ta kord ratastoolis kunstituppa toodi, maalis ta paberile tulbid. Ja koos punaste tulpidega tulid ka esimesed sõnad."

Jäme- pluss peenmotoorika

Vahepeal on doktor Zenevitsh otsinud välja väheldase klaasitahvli, seebi, guassvärvid ja paberi. Ta hõõrub klaasi kuiva seebiga, torkab hambaharja ("Võib ka näpuga") guasipurki ning keerutab sellega klaasile kaks õuna. Siis lillepritsimispudelist raasuke vett peale ja paber vastu klaasijoonist. Monotüüpia Viimsi moodi ongi käes.

Tohter ütleb, et osakonna patsientide tervenemise soodustamiseks on sageli nn. jämemotoorika kõrvale vaja ka peenmotoorikat. Jämemotoorika toimub enamasti jõusaaliriistade peal ja võimeldes, peenema koordinatsiooni taastamiseks on vaja aga sõrmede, varvaste, näolihaste treeningut. Endised kalurid, põllu- ja ehitusmehed, traktoristid punnivat küll kõigest hingest vastu, et "minu suurim kunstitöö oli viimati kuuendas klassis tehtud kriipsujuku ja sellegi eest sain "kahe"", aga viimati võtavad peaaegu kõik vedu.

Maalimas käivad haiged ja terved

Mõni naine või mees maalib kunstitoas õhtu otsa ja kel und pole, saab seda teha öösitigi, sest lopsakasse kevadisse parki avaneva aknaga kabinet on avatud ööpäev läbi. Juhendaja Marju Bormeister, kel ka enda pildid samal näitusel, käib korra nädalas kõiki huvilisi õpetamas. Muide, ka arstid ja õed pidavat siin vahetevahel kaunist kunsti viljelema.

Doktor Zenevitsh ütleb, et maalikursus pole sobiv ainult koordinatsioonihäirete raviks, vaid annab ka suhtlemisvõimalusi ja uusi sõpru - AS Viimsi Haigla kunstitoas käivad maalimas (joonistamas) needki, kes juba haiglast välja kirjutatud. Ka haiglas korraldatud parkinsonihaigete päevadel, kuhu oli tulnud ligemale 40 inimest, joonistati.

Edaspidi on kavas hakata ka siidi maalima, Natalja Zenevitsh on seda ise õppinud, ja jaksu proovima veel mõnel muulgi kunstialal. Joonistamine ja maalimine on tervendav eelkõige parkinsoni-, sclerosis multiplexi-, isuldijärgsetele ja neuroosihaigetele.

JUTA ÜTS