Võilill - salati- ja ravimtaim

Võilillest kui ravimtaimest ja/või kevadisest vitamiinirikkast salatitaimest on aeg-ajalt siin-seal kirjutatud. On jäänud mulje, et üksainus liik neid Eestis ongi ja korjata sobib igalt poolt, peaasi et paik saastatud ei ole.

Samasugust muljet süvendavad ka mitmed botaanilised teatmeteosed. Nii pakub V.Kuuse "Umbrohud ja prahitaimed" võilille perekonna meil kasvava ainsa liigina välja hariliku võilille. Ka Ludvig Raudsepa "Eesti õistaimi" teatatakse, et Eestist on leitud 166 pisiliiki, pakub nad välja ühise koguliigina harilik võilill.

"Metsa- ja niidutaimed" kirjutab: "Võilille liike on meil konstateeritud 166. Neist enamuse eristamine on jõukohane peamiselt ainult eriteadlastele, mistõttu siin käsitletakse kõiki liike kollektiivliigina." Sama teed on läinud Lea Voosalu 1979.a sarjas "Pääsuke" avaldatud monograafias "Võilill", kus samuti kõiki pisi-, alam- ehk mikroliike käsitletakse ühise koguliigina harilik võilill (Taraxacum officinale). Pisut teist meelt on olnud rahvale oma teoste kaudu tuntuks saanud loodusesõber ja looduskaitse propageerija Kustas Põldmaa, kes peale hariliku võilille on välja pakkunud veel kolm võililleliiki ("Nurmelt ja niidult", 1976, lk 54).

Võilill - koduõue umbrohi

Seni viimasena ilmunud autoriteetne teos, kus võilille määratlusest põhjalikumalt juttu, on "Eesti Entsüklopeedia" 10. köide 1998, lk 512-513. Seal väidetakse, et võilille perekonna (Taraxacum) Eestis kasvavaist umbes 170 pisiliigist kuulub enamik hariliku võilille koguliiki. Eraldi tuuakse välja veel Lääne- ja Põhja-Eesti loodudel ja liivikuil kasvav petlik võilill ning soolakuliste rannaniitude taim soo-võilill. Nii Kustas Põldmaa kui ka entsüklopeedia nimetavad ravimtaimena ainuüksi harilikku võilille (selle koguliigi alla kuuluvad väikeste erinevustega pisiliike). Harilik võilill kasvab põhiliselt kultuuristatud piirkonnas, on koduõue, taraäärte, aedade ja põldude umbrohi.

On kindlaks tehtud, et harilikul võilillel endalgi (tema pisiliikidel) on, peamiselt kasvutingimustest sõltuvalt, taimes sisalduvate ainete omavaheline suhe ehk protsentuaalne sisaldus võrdlemisi suures ulatuses kõikuv. Miks ei võiks ta siis olla erinev harilikust võilillest erinevaiks peetavail (pisi)liikidel, mis petliku ja soo-võilille (koond)liiki kuuluvaiks loetakse. Nii et kaugelt ei maksagi võilille otsima minna, polegi ehk see kõige õigem.

Võilille uputust pole ette näha

Kui tavaliselt soovitatakse ravimtaimi korjates platsi mitte puhtaks teha, vaid osa kasvama jätta, et ka edaspidi midagi võtta oleks, siis võilillele seda reeglit laiendada ei maksa. Kustas Põldmaa pakub huvitava arvutuse: üks võilill võib suvega anda 3000 idanemisvõimelist seemet, millest järgmisel aastal võib kasvada 3000 võilille, kolmandal juba 9 miljonit, neljandal 27 triljonit... kuuendal aga juba selline hulk, milledele ei jätku ruumi tervel maakeral. Ja entsüklopeedia teatab, et võilill võib anda suve jooksul koguni kuni 10 000 seemnist. Lisaks on teada, et võilill paljuneb veel vegetatiivselt, igast väiksestki juuretükist võib kasvada uus taim. Õnneks ummistavat uputust siiski ei näi tulevat, kuna väga paljud seemned ja taimed hukkuvad. Ja üldiselt rohkem tülika umbrohuna tuntud taime kasvuinnu vähenemisele aitab kaasa ka inimene.

(Järgneb.)

HEINO SÕRM