Jänesekapsas - hapuoblika lellepoeg

Ristiusu algusaastail olevat kolmainsuse sümboliks olnud ristikuleht. Seda ülesannet võinuks samahästi täita ka kolmeline jänesekapsaleht, seegi meenutab välimuselt ristikulehte. Ja maitse jätab mulje, nagu oleks ta hapuoblika lellepoeg või muu lähisugulane.

Jänesekapsa perekonna erinevail andmeil 300-880 eri liigist kasvab Eestis vaid üksainus, mida ametlikult harilikuks jänesekapsaks nimetatakse, rahva igapäevases kõnepruugis jääb aga ta harilikkus mainimata. Varjulist ja metsakõdusegust happelist kasvukohta eelistades võib teda kõige sagedamini kohata kuusikutes, üsnagi arvukalt ja juba kevadel võrdlemisi varakult. Õitsema hakkab mais, õied valdavalt valged, kergelt punasesoonelised. Jänesekapsal vart selle tavatähenduses ei ole, kuni kergelt vaksapikkused lehe- ja õieraod kasvavad välja otse roomavast risoomist, mille abil taim ka paljuneb. Lehtedes on rohkesti askorbiinhapet ehk C-vitamiini, samuti muid kasulikke aineid, mistõttu ta sobib kevadel vitamiinivaesel ajal peenestatult salatite sekka või hapukoore ja vähese soolaga keedukartulite juurde (soovi korral lisada ka muid maitseaineid).

Jänesekapsa kasulikkus

Kuna taim sisaldab aga ka rohkesti oblikhapet, siis võib tema rohke söömine mõnedel ärritada neere. Kevadisi värskeid lehti kasutatakse ka söögiisu tõstmiseks ja ravi otstarbel - alahappesusega gastriidi (maokatarri) korral. Taimedest välja pressitud mahla (või ka purustatud lehti) pannakse kasvajatele ja paisetele, samuti vanadele halvasti paranevatele haavadele. Mahla, lahjendatud veega vahekorras 1:4, kasutatakse suu loputamiseks stomatiidi ehk suu limaskesta põletiku korral.

Ravimina säilitamiseks (kuivanuna säilivus 1a) korjatakse lehti ja õisi mais-juunis. Kuna vitamiinidest keetmisel suur osa oksüdeerub, siis retsepte, kus pakutakse jänesekapsa keetmist, eriti ei soovitaks (ehkki ka neid leidub). Pakuksin leotise retsepti: iga klaasitäie keeva vee kohta võtta 1 spl peenestatud droogi ja lasta termoses tõmmata 2 tundi (õigem oleks ehk 1 1/2 tundi termoses, viimased pool tundi jahutada, siis kurnata). Ette on nähtud võtta 1/2 klaasi 2-3 korda päevas ja seda söögi ajal. On hea südame- ja veresoonehaiguste, sh veresoonte lubjastumise raviks ja profülaktikaks. Alahappesusega gastriidi ja halva söögiisu korral võib kasutada värskete jänesekapsalehtede asemel ka seda leotist. Jänesekapsal on ka arteriaalset vererõhku alandav, põletikuvastane ja maonõre happelisust normaliseeriv toime.

Kasutatakse ka jänesekapsa tõmmist (leotist) piimaga: 1 spl 2 klaasi keema aetud piima kohta, lasta tõmmata 30-45 min, kurnata. Sedagi võetakse söögi ajal 1/2 klaasi 2-3 korda päevas. Sellega soovitatakse ravida neerude põletikulisi haigusi ja külmetusest tingitud palavikku.


Jänesekapsast võib kohata kõige enam kuusikutes.

Retseptides on märgitud kuivatatud droogi kasutamine. Samahästi võib aga kasutada ka värsket jänesekapsast (nagu teisi ravimtaimigi, v.a üksikud erandid). Ravitoime väidetakse värskel taimel isegi tõhusam olevat. Värske taime puhul on mainitud ka tõmbamisaja lühendamise võimalust, kolmandiku või isegi kuni poole võrra.

Tagasihoidlikult peaksid jänesekapsast tarvitama need, kellel on mingi haigussoodumus (keha eelsoodumus mõnedele haigustele), vere hüübimishäired või krambisoodumus. Päris keelatud ei ole aga jänesekapsas neilegi. Metsa sattunult tubli peotäis suhu pista (kui just tagavaraks koguda ei viitsita) ei tee kahju kellelegi, pigem vastupidi.

HEINO SÕRM

 

NB! Projekti "Tubakast Lahti" küsimustik tööandjatele
NB!
PALUN LOE ENNEM tellimuse vormistamist!


 
Kas seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine peaks olema Eestis lubatud?
jah, vabatahtlikele
jah, sunniviisiliselt
ei mingil juhul
terviseleht@terviseleht.ee Delfi