Joel Steinfeldtile meeldis läbuvaba õhustik

Maijooksu taustaks südamlikke viise laulnud Joel Steinfeldt kinnitas, et tal ei tule ette, et oleks pidanud kunagi nii suurele naisteväele - kuus tuhat osalejat - oma laule pakkuma. Kutse tulla jooksule võtnud ta kohe vastu, kuid arvas: "See rahvahulk, kui hakata mõtlema, on küll auline number, aga siin platsi peal vaadates mina küll ei tunneta, et niisugune kohutav mass oleks. Olen ringi liikunud, mis siin teistmoodi on? Siin ei ole läbu, siin on tõesti perekeskne üritus, terve üritus. Et ei ole neid õllevaatisid ja -kannusid ega pudeleid ja purke, on siin terve õhkkond ja terve vaimsus valitseb. Niisugusele üritusele tuleksin ka siis, kui ma ei peaks esinema."

Steinfeldt pakkus rahvale mitu laulu, ühte neist serveeris ta kui LAULU SÜDAMELE, teist kui KUTSET JOOKSULE ... Valiku tegi ise, seoste loomisel maijooksu ja südame vahele ta nõuandjaid ei vajanud. "Arvasin, et niimoodi seda sõnastada siin oleks just kõige paslikum," usaldas ta oma head maitset. "Minu meelest juba see koosolemine siin on äärmiselt armas. Ja kui on ka mingi võistlusmoment juures, siis seda vaevalt et üks täiskasvanud inimene endale lausa sihiks võtab. Koosolemise rõõm ja lihtsalt enesele tervise tegemine - see on maksimumannus, mille siin üheskoos olles saab," näeb Steinfeldt asjal mõtet.

Laulumees kinnitab, et karskele publikule on hea laulda. "Oi, tõesti. Ma julgen öelda, et olen OLNUD alkohoolik, ehkki päris porri pole kunagi vajunud. Aga tean seda elu, ja kui näen seda tegevust ja neid üritusi, kus see tegevus käib usinasti ja ahnesti, siis on tõesti kurb vaadata. Tahaks laulda terveid sõnumeid, aga sellises olekus nad enamasti ei võta vastu. Ja kui nad kained on, siis nad jälle mõtlevad, et ah, mis sa siin heietad, lase läbul minna. Aga mul ei ole seda läbu mitte eluski olnud ja ega ei tule ka," hindab ta publiku ja publiku vahet, tunneb end maijooksjate seltskonnas mõnusalt ja ei arva, et tema kui kunstniku päev oleks vastu taevast lennanud.

URMAS ESLON