23 aastat rõugeteta

Rõuged olid aastatuhandeid üks ohvriterikkamaid nakkushaigusi maailmas. Nüüd ei ole seda tõbe diagnoositud juba 23a. Maailma Tervishoiu Organisatsioon on püstitanud ülesande likvideerida sama meetodit kasutades ka poliomüeliit e lastehalvatustõbi.

Rõugeid tunti üle 3000a tagasi Aasias ja Aafrikas (Hiinas, Indias, Egiptuses). 3000 a tagasi surnud Egiptuse vaarao Ramses V muumial on leitud rõugete jälgi. Esimesed rõugeepideemiad Euroopas olid 6.saj Itaalias ja Prantsusmaal. Laialt levisid rõuged ristisõdade ajal 11.-13.saj. Ajaloost on teada, et 1138.a hävis rõugete tagajärjel kogu Friedrich Barbarossa armee. Aastasadu moodustasid rõuged kuni 10% surmapõhjustest.

Kogu Euroopas levis haigus 15.saj. Sellest ajast kuni 20.saj esimese veerandini ei lahkunud rõuged Euroopast. 16.saj viisid hispaanlased rõuged ka Ameerikasse. 17.saj põdes Euroopas igal aastal rõugeid 12-15 milj inimest, neist suri 1,5 milj. Paljud jäid rõugete tagajärjel pimedaks. 18.saj ei nõudnud ükski teine nakkushaigus nii palju inimelusid kui rõuged. Rõuged tabasid kõiki, nii vaeseid kui ka rikkaid, nii talupoegi kui ka aadlikke. Rõugetesse surid paljud kroonitud pead: Louis XV, tsaar Peeter II, Oranje Wilhelm, kuninganna Elisabeth I jt.

20.saj algul ja Esimese maailmasõja ajal olid Euroopas suured rõugepuhangud. Tänu vaktsineerimisele hakkas haigestumine jõudsalt vähenema 30.aastail. Haiguskolded koondusid Aasiasse, Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse. Teise maailmasõja ajal olid suuremad puhangud Kreekas ja Türgis. 1950. aastaist algas haigestumise märgatav langus kõikides riikides.

Rõuged Eestis

Meditsiiniajaloolase L.Rootsmäe andmeil jõudsid rõuged Eestisse 16.saj. Esimene teadaolev rõugeepideemia oli Liivimaal 1550.a. 18.saj olid rõuged Eestis niivõrd levinud, et harva möödus aastat, mil nad mõnes kihelkonnas poleks ohvreid nõudnud. 18.saj oli rõugete keskmine letaalsus 20%, seega suri iga viies haigestunu. Rõugete osatähtsus surma põhjusena hakkas langema 19.saj.

Ajaloolase H.Gustavsoni andmeil olid tõsisemad rõugeepideemiad Tallinnas 1887.a, 1888.a, 1903.a,1905.a,1906.a. Rõuged levisid ka Esimese maailmasõja ajal ja sõjajärgseil aastail. Nii registreeriti Eestis 1919.a 277, 1920.a 435, 1921.a 136, 1922.a 50, 1923.a 13, 1924.a 4, 1925.a 5, 1926.a 6, 1927.a 4 ja 1928.a 2 rõugejuhtu. Aastail 1929 kuni 1936 Eestis rõugeid ei diagnoositud. Viimased 4 rõugejuhtu olid Eestis 1937.a.

Kaitsepooked

Immuunsuse saavutamist rõugete suhtes inimese kunstliku nakatamisega tundsid mitmed aasia rahvad juba vanal ajal. Vastav menetlus, variolatsioon, seisnes rõugelimaülekandmisel haigelt inimeselt tervele. Selle tagajärjel inimene haigestus kergelt ja tekkis immuunsus.

Euroopasse Inglismaale tõi selle meetodi Türgi saadiku abikaasa Lady Mary Wortley Montagu. 1823.a varioleeriti Walesi printsessi kaks last. 1768.a kutsus Katariina II Inglismaalt dr Th.v.Dimsdalei ja laskis pookida rõuged endale ja troonipärijale. 1772.a avati Moskvas spetsiaalne rõugepaneku maja.

Eestis, Tartu lähedal Raadil, tegi esimese variolatsiooni 1756.a jaanipäeva paiku dr August Wilhelm Schulinus. Teisena hakkas Eestis rõugeid pookima Tallinna arst Peter Friedrich Körber 1761.a.

Variolatsioon aga põhjustas sageli rõugeepideemiate puhkemist. Seepärast loobuti enamikus riikides variolatsioonist juba 1780.aastate lõpus. Eestis kasutati variolatsiooni veel 1800.a. Vaktsineerimise tänapäeva mõistes võttis kasutusele Inglise maa-arst Edward Jenner (17.05.1749-26.01.1823). Ta avastas, et läbipõetud lehmarõuged kaitsevad ka pärisrõugete eest. 14.mail 1796.a nakatas ta lehmarõugetega 8a poisi James Phippsi. Poolteist kuud hiljem nakatas ta poisi inimrõugetega. Poiss ei haigestunud.

Vaktsineerimine levis kiiresti kogu maailmas, kuigi sellel oli ka vastaseid. Inimesi hirmutati, et vaktsineerituile kasvavad lehmasarved ja nad hakkavad ammuma nagu lehmad. Ilmusid vastavad karikatuurid.

Vaktsionov - Venamaal esimene vaktsineeritu

Siit pärineb ka sõna vaktsiin (vacca - lad.k lehm). Kõiki kaitsepookimiseks kasutatavaid preparaate hakati kutsuma vaktsiinideks. Venemaal pandi keisrinna ukaasiga esimesele vaktsineeritud lapsele nimeks Vaktsinov.

Londonis St.Georgi haigla raamatukogus säilitatakse tänaseni lehmanahka, mis nüliti ühe vaktsiini saamiseks kasutatud veise seljast.

Eestis alustas esimesena vaktsineerimist lehmarõugetega Tallinna linnafüüsik dr Karl Johann Nyberg (1759-1812) 28.märtsil 1800.a. Talle kuulub esimese vaktsineerija au nii Baltikumis kui ka kogu tolleaegsel Venemaal.

Keiserliku ukaasiga 03.05.1811.a asutati kõigis Venemaa kubermangudes ja kreisides rõugekomiteed. Nende ülesandeks oli organiseerida massilist vaktsineerimist. Vaktsineerimise läbiviimiseks ei jätkunud arste. Seetõttu valmistati ette abilisi pastorite, köstrite, mõisaametnike ja koolmeistrite hulgas. Silmapaistvalt suur oli Eestis köstrite osatähtsus vaktsineerimisel. Rõugepookijatele maksti Liivimaa kubermangus 15 kopikat hõbedat ja Eestimaa kubermangus 25 kopikat vaske iga õnnestunud rõugepookimise eest.

Somaallane Ali Maoy Malin on viimane rõugesse haigestunud.
See juhtus 1977. a oktoobris.

Nii võideti rõuged

1958.a registreeriti rõugeid veel 63 maailma riigis kokku 241 253 juhtu. Just sellel aastal võttis Maailma Tervishoiu Organisatsioon (MTO) vastu otsuse alustada kogu maailmas rõugete likvideerimise kampaaniat. 10 aastaga planeeriti vaktsineerida 1,8 miljardit inimest.1967.a esines rõugeid veel 43 riigis 131 418 juhtu. Sel aastal võttis MTO vastu teise pikaajalise programmi. Aastail 1967-1980 finantseeriti programmi kokku 111,78 miljoni USA dollariga, sellest USA landis 26,22 miljonit ja Rootsi 15,69 miljonit dollarit.

Viimased rõugejuhud eri kontigentidel registreeriti Lõuna-Ameerikas Brasiilias 1971.a, Aasias Bangladeshis 1975.a ja Aafrikas Somaalis 1977.a, haigestus 175 inimest, neist suri 35. Viimane rõugehaige maailmas oli 23a Ali Maow Maalin Merca linnast Somaalis, kes haigestus 22.oktoobril 1977.a.

MTO kuulutas rõuged likvideerituks 2a pärast viimast haigusjuhtu. Seega lõppes rõugete likvideerimise globaalne kampaania 1979.a. 9.detsembril 1979.a kirjutati Genfis MTO peakorteris alla dokument rõugete likvideerimise kohta kogu maailmas. Pärast seda nakatus veel 2 inimest laborist saadud viirusesse 1978.a. Birminghamis Inglismaal.

Kogu maailmas on nüüd loobutud rõugepanemisest. Igaks juhuks säilitatakse rõugeviirust sügavkülmas vaid kahes kohas maailmas - Atlantas ja Moskvas.

Võib öelda, et ükski teine arstiteaduse saavutus pole teinud nii palju inimkonna hüvanguks kui vaktsineerimise põhimõtte avastamine. Tänapäeval on Edward Jenneri poolt aluse pandud immunoloogia arstiteaduse üks juhtivaid harusid. Inglismaal on loodud Edward Jenneri Vaktsiinide Teaduslike Uuringute Instituut. 11.-14.09.2000 toimub Oxfordis ülemaailmne vaktsineerimisalane konverents.

MAIDO SIKK