Kas äkksurma saab ära hoida?

Terviselehele tuli kiri: "Tahaksin teada, millest on põhjustatud äkksurm ja kas saab seda ära hoida. Minu sugulane suri mõni kuu tagasi äkksurma, kuigi oli turske tugev mees, ei olnud kunagi haige."

Vastab Meremeeste Haigla operatsiooni- ja intensiivravi osakonna juhataja doktor JAANUS ELLERMAA.

Kuigi kirjas on väidetud, et see "turske ja tugev mees ei olnud kunagi haige", oli äkksurma põhjuseks ilmselt siiski südame pärgarterite ateroskleroos ehk südame isheemiatõbi, rahvakeeles südame veresoonte lubjastumine. Paljud infarktihaiged surevadki äkksurma, kui nad eelnenud sümptomitele (mis võivad ka üsna kerged olla) tähelepanu pole osutanud. Süda on umbes inimese rusika suurune seest õõnes lihas. Infarkt aga tähendab lihtsustatult seda, et üks või mitu südamelihase enda veresoontest ummistub ja see osa südamelihasest, mida vastav veresoon (südame pärgarter) toidu ja hapnikuga varustab, kahjustub või koguni sureb. Nüüd oleneb palju sellest, kui suur on kahjustunud veresoon ja tema verevarustuspiirkond. Kui tegemist on suure veresoonega, jääb ulatuslik osa südamest verevarustuseta ja süda pole enam võimeline töötama. Kui kahjustuspiirkond on väiksem, võib ta siiski põhjustada eluohtlikke südame rütmihäireid.

Kas ka südame rütmihäired viivad alati äkksurmani?

Mitte alati. On olemas ohutuid rütmihäireid, kuid esineb ka saatuslikke. Ohutu rütmihäire on näit tervel inimesel esineda võiv vahelöök (ekstrasüstol). Kui aga kaasnab kõrge vererõhk või on lähisugulastel diagnoositud südame isheemiatõbe või esinenud äkksurma, võib see viidata pärilikule kalduvusele ateroskleroosile ja inimesel tuleb rütmihäirete põhjusi kontrollida lasta. Kindel riskitegur äkksurmaks on ebapiisavalt ravitud kõrgvererõhutõbi, südame isheemiatõbi, aga ka mõnevõrra harvem esinevad südamehaigused nagu südame laienemine ja klapirikked.

Kas saab äkksurma ära hoida?

Saab, kui vähendada riskitegureid. Eraldi tasuks üle korrata südame isheemiatõve sagedasemad riskifaktorid nagu suitsetamine, liigne vere kolesterooli tase, suur vaimne pinge, puudulikult ravitud suhkurdiabeet. Kui teil on avastatud kõrgenenud kolesteroolitase või vere lipiidide vahekord on muutunud, tuleks rangemalt kontrollida dieeti. Inimene on ise vastutav oma vaimse töökoormuse reguleerimise eest. Lubamatu on töötada pikki perioode 15-20 tunniste tööpäevadega, samuti on hädavajalik suure töökoormusega inimesel käia vähemalt kaks korda aastas puhkusel. Olulisel kohal on regulaarne füüsiline treening, 2-3 korda nädalas tuleks kõigil selleks aega leida. Kui teil on vanust üle 40 ja perekonnas on suur risk infarktile, tasuks lasta teha endale südame koormustest. Alustama aga peaks perearsti juurest - ta käsitleb teie probleemideringi kõige laiemalt, oskab anda vajalikke soovitusi ravi ja elustiili reguleerimiseks. Vajadusel suunab patsiendi kitsama spetsialiteediga kolleegi juurde.

Kui emal on olnud ajuinfarkt (insult), isal südameinfarkt, kumb oht ka lapsel ühte neist haigestuda suurem on?

Nii ajuinsuldi kui südameinfarkti põhjusteks võivad olla kõrgvererõhutõbi ja veresoonte ateroskleroos (lubjastumine), nii et kaldumist ühe või teise haigusohu poole mõõta pole võimalik, tähtis on vähendada riskitegureid.

Tean inimest, kellel oli väga madal vererõhk, ta pidi end igal hommikul mitme tassi kohviga turgutama. Aga ta suri ajuinfarkti.

Ajuinsulti põhjustab kõige sagedamini kõrgenenud vererõhk, aegajalt mõõdetud madal vererõhk ei tähenda veel, et see kogu aeg madal oleks. Ajuinsuldi põhjuseks ei ole ka alati ainult kõrge vererõhk, võivad olla mitmed muudki veresoonte muutused: laienemine, ummistused jm. On aga siiski avastatud kõrgenenud vererõhk, tuleks asuda seda arsti näpunäiteil ravima. Kõrgvererõhutõvest saab meil tänapäevaste preparaatide abil edukalt jagu.

Paljud inimesed on nõrga iseloomuga, ei suuda suitsetamisest ja rasvasest toidust loobuda ega viitsi ka sporti teha, pigem ootavad, et arst kirjutaks välja ravimeid, mis ka ebatervislikult elaval inimesel infarkti ära hoiavad. On selliseid tablette?

Niisuguseid tablette ei ole ega saa ka kunagi olema, õnneks. Vastasel korral saaks paljudest inimestest nikotiinist mürgitatud degenereerunud lihastega liigsööjad. Isegi kui selline substraat tehtaks, ei saaks ta olla ohutu. Sõnaga, meditsiin ei hakka kunagi inimeste tervise eest vastutama, see mure jääb ikka igavesti iga inimese enda kanda.

Ka uneapnoe (hingamisseisak une ajal) põhjustavat äkksurma?

Tõepoolest on inimesi, kel on niisugused anatoomilised iseärasused, et magades ja norsates võivad hingamisteed kinni vajuda. Seda soodustab ka ülekaalulisus. Uneapnoe on aga väga haruldane äkksurma põhjus.

JUTA ÜTS