Kui viha võtab võimust

Viha on täiesti normaalne, terve, inimlik emotsioon. Kuid kui see väljub kontrollli alt ja muutub destruktiivseks,võib see tekitada palju probleeme tööl, isiklikes suhetes, kogu elukorralduses.

Viha olemus

Viha on emotsionaalne seisund, mille intensiivsus varieerub mõõdukast pahameelest tugeva raevuni. Nagu ka teiste emotsioonide puhul, kaasnevad siin samuti organismis füsioloogilised ja biokeemilised muutused - kui saad vihaseks, hakkab süda kiiremini lööma, vererõhk tõuseb, samuti tõusevad ka hormoonide - adrenaliini ja noradrenaliini tasemed.

Viha võivad põhjustada nii sisemised kui välised sündmused. Võidakse olla vihane konkreetse inimese (kaastööline või ülemus) või sündmuse (liiklusummik või väljumata jäänud buss) peale või on viha põhjuseks isiklike probleemide üle juurdlemine-muretsemine. Mälestused traumaatilistest või viha tekitanud sündmustest võivad samuti vallandada vihatundeid.

Viha väljendamine

Instinktiivne, loomulik viis väljendada viha on ohule agressiivselt vastu astuda. Viha on loomulik, adaptiivne vastus hädaohule, tekitades jõulisi, tihti agressiivseid tundeid ja käitumist, mis võimaldavad võidelda ning rünnaku puhul enda eest seista. Seetõttu on teatud määral viha vajalik ellujäämiseks.

Teisalt, ei ole ju normaalne plahvatada iga inimese või objekti peale, kes-mis meid ärritab või tüütab. Seadused, sotsiaalsed normid ja terve mõistus seavad piirid, kui kaugele viha võib minna.

Inimesed kasutavad tervet rida teadlikke ja alateadlikke nippe oma vihatundega toimetulekuks. Kolm põhilist viisi: väljendamine, maha surumine ja rahustamine.

Tervislikeim viis viha väljendamiseks on väljendada vihatunnet ennast kehtestaval (s.t. mitteagressiivsel) moel. Selleks, et ennast kehtestada, pead esmalt õppima endale selgeks tegema, millised on sinu vajadused ja kuidas neid saavutada teistele liiga tegemata. Olla ennast kehtestav ei tähenda seda, et ollakse ründav või esitatakse nõudmisi. See tähendab, et ollakse lugupidav nii iseenda kui teiste vastu.

Kui hing on täis...

Viha võib olla varjatud

Viha muundatakse või suunatakse ümber. See tähendab seda, et inimene jätab viha endasse, püüab lõpetada sellest mõtlemise ja suunab tähelepanu millelegi positiivsele. Eesmärgiks on pidurdada või vaigistada viha ning muuta see enam konstruktiivseks käitumiseks. Siin varitseb oht: kui viha mingilgi moel ei väljendata, võib viha pöörduda vihastaja enda vastu. Sisemine viha võib põhjustada kehalisi pingeid, kõrget vererõhku, depressiooni jne.

Väljendamata viha võib tekitada ka teisi probleeme. See võib viia patoloogiliste vihaväljendusteni, nagu näiteks passiivagressiivne käitumine (näit. selja pööramine ja ruumist väljamarssimine midagi seletamata) või muututakse küüniliseks ja vaenulikuks teiste suhtes. Inimesed, kes teevad teisi pidevalt maha kõike kritiseerides ja küünilisi kommentaare pildudes, ei ole õppinud oma viha konstruktiivselt väljendama. Seega pole üllatuseks, et paljudel neist puuduvad edukad suhted.

Üheks viha toimetulekuviisidest on enda maha rahustamine. See ei tähenda mitte ainult välise käitumise, vaid ka sisemiste reaktsioonide kontrollimist - näit sügava sisse-väljahingamisega südame töö aeglustamine, enda rahustamine ja tunnete settida laskimine.

Viha uurivad teadlase on väitnud, et kui ükski nendest kolmest tehnikast ei tööta, võib haiget või kannatada saada.

IVI NIINEP