Rannavõrkpall läheb lahti

Rannavõrkpalli kujundajad ei mõtle ainult, kuidas viia läbi 11 etapist koosnev Eesti karikasari, vaid püüavad hoogustada ala kujunemist tõsiseltvõetavaks tervise- ja rahvaspordialaks.

Mullu tutvustas end ala hea tundjana KAROL PAAS, kes on ka tänavu üks põhilisi eestvedajaid, et Eestimaa üürike rannahooaeg oleks vollega korralikult täidetud. "Rannavolles hakkab tänavu toimuma sari Battery Grand Prix, mis koosneb 11 etapist. Sisuliselt kõik suvepäevad, mil vähegi kannatab mängida, peaks olema kaetud. Eelmise aasta kogemus on olemas. TV-ülekannetega ja kõige muuga. Ise hindame, et eelmise suve sari läks rahuldavalt. Sari on tänu televisioonile tuntuks saanud, kuid mõte on tänavu veel paremini teha. Ala ise on atraktiivne, küsimus on, kuidas midagi lisada," hindab Karol Paas tehtut ja kavatsusi.

Stockmann Cupiks liiv linna

See "midagi" on rannavolle avaetapil (Stockmann Cup 3. ja 4. juunil) liiv, mida ohtrasti Stockmanni kaubanduskeskuse parkimisplatsile tuuakse. "Etapp peetakse Liivalaia tänaval, kesklinnas Vanalinnapäevade ajal. Kutsed on kuuele Eesti paarile ja kuus paari tahaksime saada mujalt, eeldatavasti Peterburi, Läti ja Soome paarid. Uus on ka, et Õllesummeril toimub Eesti - Soome maavõistlus, kus mängivad neli mees - ja kaks naispaari Koff Cupi nime all. Uus on, et Kuressaares toimub Daewoo Rannakuninga turniir, kuhu kutsutakse 16 paremat meesmängijat reitingu alusel. Tavaliselt koos mänginud paarilised eraldatakse erinevatesse alagruppidesse, mängitakse omavahel läbi, mille tulemusena ei selgu mitte parim paar, vaid parim mängija. Väiksem muudatus võrreldes eelmise aastaga - Eesti meistri- ja noorte meistrivõistlused on viidud kokku. Meistrivõistluste publikuhuvi on alati suur olnud, tahame anda ka noortele võimaluse tunda seda õhkkonda. Oluline, et Coca-cola etapil Haapsalus toimub paralleelselt suur rahvaturniir - kuus kuue vastu muruväljakutel. Kui eelmisel aastal oli rannavolle sari suunatud rohkem tippspordile, siis nüüd on plaan liikuda sinnapoole, et tippude turniiriga paralleelselt toimuksid rahvaturniirid. Nii on kolmel etapil Pärnus, kus tahakse amatööride turniir. See toimub kahes kategoorias - esiteks amatöörpaarid, teiseks firmade pool, kus näeme mängimas kolmikuid. Mõned saavad rannas ka kaks kahe vastu hakkama, kuid eesmärk ei ole ainult kehaline higistamine, vaid et mäng ka naudingut pakuks. Miks Pärnus? Pärnu rand on Eesti randadest üks avaramaid, seal saab suurema rahvahulgaga opereerida," selgitab Paas.

Rannavollel on Eestis ruumi

Mullune hooaeg andis põhjuse arvata, et rannavolle Eestis juba elab. Karol Paas seab aga lati kõrgemale: "Katsume olukorda veel parandada. Tallinnas puudub ju võimalus mängida, sest väljakuid ei ole. Palju on neid, kes Piritale ei tule, sest teavad, et nad peavad kaks-kolm tundi ootama, et väljakule pääseda. Katsume Pirita linnaosa valitsusega olukorda natuke leevendada, suurendada õhtuti väljakute hulka. Rannavolle on mõnus ajaviide. Kui saalivõrkpall on suhteliselt tehniline, siis rahvasportlase jaoks on rannavõrkpall just ala, kus ta saab end välja elada."

Paas on veendunud, et EVF ei jõua ühel ja samal ajal rahaliselt üleval hoida nii suurt saalivõrkpalli kui ka rannavollet. Mõni aeg tagasi eelistati rannavollet, nüüd suurt koondist. "Kindlasti tuleb raha vaadata ka kusagilt mujalt. Saalivõrkpalli ja rannavolle toetamisel ma dilemmat ei näe, kui, siis võib-olla vendade Kaiside puhul - kui suur toetus peaks olema, et nad saaksid sõita. Tasakaal tuleb leida. Rannavolle atraktiivsus leiab veidi kergemini toetajaid, sponsoreid ja kõike muud, sest on vaadatavuselt Eestis ja ka maailmas populaarsem kui saalivõrkpall. Rannavolle peaks suurtes piirides majandamisega ise hakkama saama," usub Paas. "Sinnapoole püüame minna ka, et mitte olla föderatsiooni kukil."

URMAS ESLON