Kas suudame elada rohkem?

On asju, mida kõik teavad, aga mina ei tea.

On asju, mida keegi ei tea, aga mina tean. Tasakaal ja kooskõla selles ehk just ongi...

Kes ütles, et ajad on kehvad ja ajame kuidagiviisi läbi?

Nurjatu narrus, arvestades, et me ei kasuta kümnendikkugi oma aja, oma elu, oma mina võimalusist.

Need read on teadagi Artur Alliksaarelt. Sest milleks ise mõtet kuskilt väevõimuga punnitada, kui keegi sõnaseadjam-teadjam on paremini öelnud. Paremini tabanud asja tuuma.

Tõepoolest, kas me kõik, kes veel tööealised, ei loksu iga jumala päev kodunt tööle (ja vahel sealt ka lõbustustesse) ning sealt taas koju ja jälle tööle - tuimalt nagu tramm. Kõik see ringkäik oleks kui normeeritud, igapäeva panuski välja arvestatud. Siitmaalt sinnamaani ja punkt. Et säärane elu on lõks, seda adumata, selle vastu protesteerimata.

Ja näib tõesti olevat tõsi, et me ei suuda kasutada kümnendikkugi meile antud elu võimalustest. Ütlen seda teadmata, kuidas suuta enam kasutada neid võimalusi. Kasvõi pisutki enam elada. Elada igas hetkes rohkem. Pole ju midagi mõistetavamat-kombatavamat kui nüüdishetk, ometi ta ju libiseb käest.

Ning kas sellest ka mitte see suutmatus ja kurbus.

SILLE MAKSIMOV