Võilill - salati- ja ravimtaim 3
Algus Terviselehes nr. 20

Võilille juurtegi kohta leiame mitmest allikast kokku otsituna nende põhiliste toime- ja toiteainete sisalduse. Mono- ja disahhariide on erinevate uurijate andmeil 7-20%; polüsahhariididest inuliini, mida ühe allika põhjal leidub 16-18%, sisaldus tõuseb teistel andmetel kevadel 1-2% sügisel 40%ni. See on ka üheks põhjuseks, miks juuri soovitatakse koguda just sügisel. Mõruainet taraksatiini sisaldavad juured (täpsemalt küll juurtes leiduv piimmahl) kuni 10%. Valkaineid leidub eri andmeil 2,4-15 ja 13-26%. Küllap etendasid oma osa ka kasvukoht, aastaaeg, pisiliigi erinevus jmt tingimused. Veel mainitakse juurtes lima- ja parkaineid, karotiini, orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid, rasvõlisid, steriine, kautšukit 2-3%, mineraalaineid (makro- ja mikroelemente) 5-5,5%.

Juba vanaaja arstid ravisid võilillemahlaga tedretähni ja sünnimärke.

Võilillemahla kasutusala

Võilille piimmahla on kasutatud maksa-, neeru- ja nahahaiguste ravil. Juba vanaaja arstid-kosmeetikud pakkusid võilillemahla tedretähnide ja sünnimärkide peletamiseks. Ka tänapäeval soovitatakse seda lisaks tedretähnidele veel pigmendi- ja maksalaikude, soolatüügast, konnasilmade ja rakkude puhul, aga ka maohammustuse ja mesilasenõelamise koha sissehõõrumiseks.

Kesk-Aasias on kasutatud võilillemahla ka veel verevaesuse, üldise nõrkuse ja rinnahaiguste korral. Bulgaariast on teada võilillemahla tarvitamist peale nahahaiguste ja aneemia (kehvveresuse) veel C-avitaminoosist ülesaamiseks ja arterioskleroosi ravil.

Mahlal väidetakse olevat veel toniseeriv, verd puhastav ja vere valgeliblede arvu suurendav toime (ka palavikku vähendavaks vahendiks). Mahla soovitatakse (välispidiselt) ka podagra, samuti umbe korral.

Võilill on paljude haiguste vastu

Lehti koos juurtega kasutatakse Prantsusmaal krooniliste maksahaiguste puhul kolesterooli vähendamiseks. Juurte õliekstrakti pakutakse põletushaavade parandajana.

Ega kirjanduses lehtedest (peale salati) ja juurtest (peale kohvi) eraldi eriti palju juttu tehtagi, rohkem käsitletakse neid koos. Saame teada, et juba vanasti kasutati võilille ainevahetuse korrastaja, sapinõristi, söögiisu tekitaja, vere kolesterooli vähendajana (pärsib selle imendumist organismis), samuti kõhukinnisuse ning kehvveresuse puhul. Hilisemad uurimused on rahvameditsiinis juurdunut põhiliselt kinnitanud.

Venelased on võilille võtnud sisse lisaks seedimise parandamisele ja sapinõristuse ergutamisele veel rahustina, unetuse vastu ja kollatõve raviks. Lisaks on võilillel teada veel higileajav, põletus- ja allergiavastane, rögalahtistav, hüpoksiavastane (kudede hapnikupuudust leevendav), alahappesusega gastriiti (maokatarri), põrna-, neeru-, põie-, soole- ja maksahaigusi ning ülemiste hingamisteede nakkuslikke (viiruslikke) haigusi raviv toime.

HEINO SÕRM