Lugeja kiri

Olen viimase nädala elanud nagu õudusunenäos. Meie majas (9korruseline paneelmaja) hakati keldrikorrusele ehitama sauna ja piljardisaali. Varem elasid keldris mõned kassid, keda majaelanikud toitsid. Tänu kassidele ei ole majas hiiri. Juba enne ehitust kuulutati kassidele sõda. Trepikodadesse pandi välja kirjad, et kassid levitavad haigusi ja kassi toitmise eest on trahv 1000 krooni.

Ehituse käigus tsementeeriti kinni kõik avad, mille kaudu kassid sisse-välja käisid, samuti suleti kõik aknad. Suured kassid jooksid välja, kuid keldris oli ka kümmekond kassipoega, kes ei osanud välja joosta, vaid pugesid peitu.

Need kassipojad jäidki keldrisse kinni toidu ja veeta ning võimaluseta välja pääseda.

Ei ühistu juhtkond ega töömehed tahtnud sellest probleemist kuuldagi.

Niisugune julmus teeb mind haigeks ja võtab eluisu ära. Need loomakesed on ju kodutud inimeste hoolimatuse tõttu. Ja nüüd peavad need õnnetud kassipojad keldris piinarikast näljasurma surema.

Lõpuks õnnestus - pärast suurt närvikulu - siiski töömehed pudeli viinaga ära osta, et nad keldriukse lahti teeks ja laseks sealt kassipojad kinni püüda.

Praeguseks on kümmekond kassipoega päästetud ja loodavad endale kodu leida. Kui keegi soovib võtta kassipoega, palun helistage kassiseltsi telefonil 652 3639.

Mis haigusi need kassid siis levitavad, mina olen hoopis kuulnud, et kassid ravivad inimesi?

Helen Havi Lasnamäelt

Karin Jäger, arst:

Kõigepealt levitavad haigusi inimesed ise. Inimeselt inimesele levivaid haigusi on palju rohkem kui kassilt inimesele levivaid haigusi. Pealegi, kui inimene hoiab puhtust ja peseb käsi, on tal ääretult väike tõenäosus kassilt haigust saada.

Kui inimest ründab marutõbine loom (rebane, kährik, mäger, koer või kass), tuleb pöörduda arsti poole. Raviks rakendatakse kontaktijärgset vaktsineerimist, mis blokeerib viiruse levimist närvikoesse ja vajadusel kasutatakse raabieseimmuunglobuliine. Ravita võib marutõbi lõppeda surmaga.

Kui rase naine puudutab paljaste kätega kassi väljaheidet ja ei pese seejärel käsi, võib ta nakatuda foksoplasmoosi, mis on ohtlik lootele. Sellepärast peaks kassiliiva vahetamisel kasutama kummikindaid. Eelkõige saab aga toksoplasmoosi toore või pooltoore liha maitsmisest, pesemata puu- ja juurvilja söömisest ja suur võimalus on ka nakatumiseks aiatöödel. Nii et pärast pinnasega kokkupuutumist peab käsi pesema.

Veel on kasside kaudu võimalik nakatuda dermatofüütiasse. Kui kassil on nahal ümarad karvadest paljaks jäänud kohad, siis ei maksa seda kassi silitada, vaid kass tuleb viia veterinaararsti juurde. Haigus on ravitav nii inimesel kui loomal.

Kassid tõepoolest hoopis ravivad inimesi. Loomateraapia hakkas arenema juba inimkonna koidikul. Matriarhaadi esimesed ravitsejad kasutasid intuitiivselt metskasse ja teisi loomi. Märgati, et majapidamistes, kus elasid loomad, olid inimesed vähem haiged.

Keskajal oli loomateraapia langus. 1970.aastatest on Euroopas ja Ameerikas hakanud animaloteraapia taas populaarseks muutuma. Ja kõige paremini sobivad selleks kassid. Kass avaldab inimese organismile toimet mitmel moel.

Kass tunneb instinktiivselt, kus peremehel valutab (kassi petta pole võimalik), heidab selle koha peale pikali või tammub seal rütmiliselt. Inimene saab kassilt sooja bioenergeetilist kiirgust. Mida parem suhe inimese ja kassi vahel on, seda paremini kass ravib.

Kassid oskavad olla tänulikud, kui inimene on neid raskest olukorrast päästnud, näiteks andnud kodutule loomale peavarju. Teiseks kutsub raviefekti esile kassi keha soojus, mis pole võrreldav ei kuuma liivakoti ega ammugi elektrikotiga. Teaduslikult on tõestatud kasside ravivõime kõrgvererõhutõve haigetel ja südamehaiguste korral. Infarkti läbi teinu paraneb paremini kui tal on kass.

Pealegi aitab kass infarkti hoopis ennetada. Kassi mõju on kindel stressi maandamisel ja kui depressioonihaige inimene suhtleb kassiga, on tal paremad väljavaated paranemiseks. Kassi soojus ravib liigesepõletikke Inimesed, kellel on kass, on lahkemad ja inimlikumad.