Kuidas istume, seisame, kõnnime... 2

Alexanderi tehnika printsiibiks on kaela-, kukla-, turjapiirkond kui kogu keha lihaste koordinatsiooni keskpunkt. Just seda piirkonda kasutame paljude tegevuste juures valesti.

Tulemuseks võib olla väär hingamine; häiruda võib kõneaparaat ja neelamine; sealtkaudu kulgeb palju verevarustuse- ja närvikanaleid, millest sõltub verevarustus keha ja ajude vahel, närviganglionite tegevus, hingamine, südametegevus ja vererõhk ning hulk närvide lähtepunkte, mis organismi (väärkasutamisest enneaegselt) vananedes atrofeeruvad. Jõudes 55a piirimaile (paljud ka tunduvalt varem) haigestub ligi 85% inimestest artriiti, sest häiritud on pea - s.o selle kehaosa, mis koordineerib aistingute ja tasakaalu(meele) töö. Sellest piirkonnast tulebki alustada, kui tahame parandada-muuta oma mõtlematult väärastunud kehahoiakut. Lähtudes Alexanderi printsiibist: ainult siis, kui oleme parandanud keskset väärhoiakut, võib minna teiste väärpingestatusest tingitud hälvete kõrvaldamisele.

Meie keha on targem mõistusest

Meie keha on uskumatult tark. Ilma kõrvalise abita on ta võimeline kõik talitlused tasakaalus hoidma olenemata sellest, et igasuguste tegevustega kõikvõimalikke väärpingeid loome. Me peame ja võimegi neid sooritada eeldusel, et pärast iga väärhoiakut anname kehale võimaluse puhata, tasakaalu taastada. Kahjuks unustame, et meie keha on targem mõistusest - talle puhkust andmata üritame ülepingutustest tingitud hälbeid parandada rohtudega; keha füsioloogilist tarkust lämmatame ja paraku tekkivaid väärnähteid füsioloogiliste aseainetega arstirohtude näol. Kelle organism rohtusid enam ei kannata, otsib abi budistliku nirvaanatreeningu, meditatsiooni jmt kaudu. Süvenev sõltuvus ravimitest räägib selgesti, et tahame keha kuulekusele sundida. Loomulikult on ravimid väga paljudel juhtudel möödapääsmatud; asi on vaid selles, et võtame neid liiga kergekäeliselt iga tühise asja puhul. Mõistlik suhtumine oma keha vajadustesse ja nende rahuldamine aitaks sageli kümneid kordi rohkem, kui käesirutus esimese ettejuhtuva tableti järele.

Seljavalud piinavad üha rohkem inimesi

Möödunud sajandi alguses levis arvamus, et kõige selgroosõbralikum on hea rüht ja sirge kehahoid. 20.aastail jõuti selgusele, et "...modernne tootmine oma monotoonsete ja väsitavate sundasenditega ning liiga vaba käitumine koolis on süüdi haigekstegevas kehahoiakus ning seljavalude- ja haiguste ülemaailmses levikus, eriti aga arenenud tööstusmaades". Tekkis distsipliin nagu ortopeedia, mis väitis, et viga pole inimest ümbritsevas maailmas, vaid tema saamatuses kohaneda uute (töö)tingimustega. Kõigile teaduse pingutustele vaatamata puudus siis ja puudub ka praegu teaduslikult põhjendatud kontsept lihaste sünergilisest harmooniast. Seljavalud piinavad üha rohkem inimesi - 45% hambaarstidest on pidevalt seljavaluhaiged, enam kui 80% sekretäridest ja arvutil töötajatest kaebab parandamatu peavalu ja seljakanguse üle. Tööolude ja -korralduse parandamine ei ole andnud loodetud tulemusi.

BOLESLAW WEIDEBAUM