PSÜHHOLOOGIA
Kas viha peaks välja elama?

Viha juhtimise (ohjamise) eesmärgiks on vähendada emotsionaalseid tundeid kui ka viha tekitatud füsioloogilisi ärritusi. Pole võimalik vältida vihale ajavaid olukordi ja inimesi ega ka neid muuta, kuid on võimalus õppida kontrollima oma reaktsioone.

On psühholoogilisi teste, mille abil uuritakse vihatunde intensiivsust, seda kui aldis on inimene vihastama ja kui hästi ta suudab oma vihaga toime tulla. Suureks plussiks viha ohjama õppimisel on see, kui inimene, kel on oma vihatunnetega probleeme, seda ise teab ja tunnistab. Kui aga avastatakse end tegutsemas kontrollimatult, peaks otsima abi, et oma emotsioonidega paremini toime tulla.

Miks mõned inimesed vihastuvad kergemini kui teised?

Mõned inimesed on tõesti palju keevalisemad kui teised, nad vihastuvad kiiremini ja ägedamalt. On ka selliseid inimesi, kes ei näita viha tulevärgina välja, kuid on krooniliselt ärrituvad, pidevalt torisevad. Kergemini vihastuvad inimesed ei ela mitte alati oma tundeid välja (ei vannu ega loobi asju), mõnikord tõmbuvad eemale, tusatsevad või jäävad füüsiliselt haigeks.

Inimeste puhul, kes kergesti vihastuvad, on psühholoogide sõnul tegemist madala frustratsioonitaluvusega, ehk teisisõnu, nad tunnevad, et neile ei tohiks osaks saada pettumused, ebamugavused või pahameel. Nad ei suuda võtta asju kergelt, neid vihastab, kui olukord tundub mingi määral ebaõiglane, näiteks kui keegi kritiseerib neid nende töös jne.

Mis paneb inimesi niimoodi käituma? Selleks on rida põhjusi. Üheks võivad olla geneetilised või füsioloogilised põhjused: on tõendeid, et osa lapsi on juba sündinud ärrituvate, tundlike ja kergesti vihastuvatena.

Teine põhjus võib olla sotsiokultuuriline. Viha peetakse tihti negatiivseks; oleme siiani arvanud, et ärevust, kurvameelsust jt emotsioone on täiesti normaalne välja näidata, kuid mitte viha. Seepärast ei osata ka vihaga toime tulla või seda konstruktiivselt suunata.

Uurimused viidanud ka pere tausta tähtsale rollile. Kergemini vihastuvad inimesed pärinevad tihti lõhestunud, kaootilistest ja vähese emotsionaalse suhtlemise oskusega peredest.

Viha tuleb endast välja elada

Selle kohta ütlevad psühholoogid, et tegemist ohtliku müüdiga, kuna mõned inimesed kasutavad seda teooriat kui õigustust teistele liiga teha. Uurimus on näidanud, et seesugune viha välja näitamine tegelikult suurendab järk-järgult viha ja agressiooni ning ei aita mingilgi moel kaasa olukorra lahendamisele.

Kõige parem on uurida välja, mis on viha vallandajaks ning seejärel valida välja sobilikud strateegiad.

Strateegiad, mis võivad aidata viha vaos hoida

Relaksatsioon e. lõdvestus

Lihtsad lõdvestusmeetodid, nagu sügav hingamine ja rahustavad kujutlused võivad aidata rahuneda ja vihatunnet vähendada.

Mõned lihtsad harjutused:

* Hinga sügavalt, proovi nn. kõhu- või diafragmahingamist - kujutle, et hingad nii kopsude kui kõhuga.

* Sügavalt sisse hingates mõtle omaette: ma olen... (ja välja pikalt hingates) ...väga rahulik.

* Kasuta kujutlusi. Kujutle end mõnda rahustavasse, turvalisse paika (näit. loodusesse), kus oled varem viibinud või kus sa tahaksid olla. (Võimalusel kasuta taustaks mõnusat, rahustavat muusikat.)

* Aeglased, jooga-laadsed harjutused lihaslõdvestuseks.

Harjuta neid tehnikaid iga päev. Õpi neid pingelistes olukordades automaatselt kasutama.

IVI NIINEP