Pollinoos ehk heinapalavik

Pollinoosi põhjustab tuultolmnevate puude ja taimede õietolm. Sattudes allergilise inimese limaskestale, võib põhjustada kas silmapõletikku, nohu, hingamisraskust, nahalööbeid või seedetrakti kaebusi.

Sümptomid võivad esineda nii isoleeritult kui ka kombinatsioonides. Sage on pollinoosi tunnuseks silmapõletik, mille puhul silmavalged punetavad, silmad sügelevad, kipitavad ja jooksevad vett. Võib kaasneda silmade turse ja omapärane sültjas eritis silmades. Silmapõletik ainsa pollinoosi väljendusena esineb harva või siis haiguse algaastal. Sageli kaebavad haiged ka allergilist nohu, mille puhul ninaeritis on vesine, aevastatakse mitu korda järjest, nina sügeleb. Nina reaktsioon õietolmule võib väljenduda ka nina limaskesta nii tugevas turses, et praktiliselt pole võimalik nina kaudu hingata.

Sel aastal oli pikk ägenemisperiood

Pollinoosi väljenduseks on tihti hingamisraskus ja spastiline köha. Õietolm kandub kuivade-tuuliste ilmadega sadade kilomeetrite kaugusele, seetõttu tekivad ärritusnähud palju varem, kui puude ja taimede õitsemine algab. Sel aastal märgiti õietolmu esinemist õhus esmakordselt 29. veebruaril ja päikesepaisteline ja soe kevad on pollinoosihaigetele sel aastal tõeliseks piinaks. Ägedad haigusnähud tekkisid juba aprilli keskel ja vaibusid viimaste vihmade tulekuga. Nii pikka ägenemisperioodi ei mäleta oma allergoloogi 30 aasta jooksul. Õitsemisperioodi algus varieerub aastati mitu nädalat ja oleneb ilmade soojenemisest. Aprilli lõpus, mai alguses on tugevaks ärritajaks kase õietolm, mis kuivade, tuuliste kevadilmadega levib eriti. Lepa, sarapuu ja paju õitsemise ajal on õhk küllalt niiske ja tekivad haigussümptomid, kui käiakse jalutamas varakevadises looduses või tuuakse ajatamiseks oksi tuppa. Heintaimed õitsevad juunis-juulis. Enam esineb allergiat timutile, aruheinale, raiheinale, kaeraheinale, rebasesabale, rukkile. Juulis-augustis on tavalisim allergiapõhjustaja puju.

Ärritusnähte võivad tekitada kõik tugeva lõhnaga taimed

Kui algselt põhjustab haigusnähte mingi üksik taimeliik, võib edaspidi tekkida ülitundlikkus ka teistele taimedele, mistõttu aastatega tavaliselt haigusnähud muutuvad tugevamaks, ägenemisperiood pikeneb. Haigete enesetunne on enam häiritud keskpäeval tuulise-päikesepaistelise ilmaga, kui õietolmu on õhus palju. Vihmaga ja selle järel, samuti hommikul ja õhtul enesetunne paraneb (õietolmu hulk õhus väheneb).

Eostaimede nagu sõnajalad, hallitus- ja kõduseente eosed põhjustavad samuti allergiahaigusi. Häired on sarnased nagu õietolmu allergia korral. Hallitusseeni on õhus kohe, kui lumi hakkab sulama. Eoste tippaeg on augustis-septembris, neid esineb õhus maa jäätumiseni. Haigusnähud tugevnevad niiske ilmaga. Ka taimede puudutamine võib tekitada allergiat. Looduses on kontaktallergiat sagedamini võilillele. Lõikelilledest on sagedasemad allergia põhjustajad tulbid, hüatsindid, nartsissid, astrid, daaliad, peiulilled. Ärritusnähte võivad põhjustada kõik tugeva lõhnaga taimed.

Ristallergia

Esineb ka nn. ristallergiat toiduainetega, seda enam toorete juur- ja puuviljadele ning maitsetaimedele. Keetmine ja külmutamine vähendab toiduainete allergiseerivaid omadusi. Ristallergia korral võib pollinoosihaigel tekkida ka huulte, keele ja suu limaskesta kipitus, sügelus, turse; kõrvavalu, oksendamine, kõhulahtisus. Lehtpuude ja puju allergia korral võivad anda selliseid reaktsioone pähklid, mandlid, aprikoosid, virsikud, kirsid, ploomid, pirnid, õunad, kiivid, banaanid, kartul, porgand, kaalikas, naeris, pastinaak, seller, paprika.

Puju on korvõieline taim ja sellele allergiline inimene võib haigestuda kokkupuutest teiste selle sugukonna taimedega. Õietolmu allergikud peavad väga ettevaatlikud olema meega.

Ristallergia puhul võivad ärritusnähud esineda aastaringselt. Eriti peaks aga hoiduma võimalikest lisaärritajatest õitsemisperioodil. Õietolmu esimesi ilminguid seostatakse sageli külmetushaigustega ja alles siis, kui mitmel aastal esineb külmetus, hakatakse mõtlema muu haiguse võimalusele.

Õietolmu seire andmeid võivad kõik huvilised jälgida Kanal 2 enne Päevapeeglit, so orienteeruvalt 19.35. Andmeid uuendatakse kord nädalas. Ka on nad tutvumiseks eesti Allergialiidu koduleheküljel http://www.terviseleht.ee/allergialiit.

Leevenduseks

Ägedas staadiumis võib kasutada vaevusi leevendavaid tilku ja tablette ning salve. Osa ravimeid on apteegis vabamüügil. Diagnoosi täpsustamiseks tuleb nähtude vaibudes minna allergoloogi juurde uuringutele, sest haiguse põhjuste väljaselgitamine võimaldab koostöös arstiga koostada raviplaani. Pole halb teada väikesi kavalusi, mis aitavad seisundit kergendada. Targem on olla õitsemisajal toas, akende ja ventilatsiooniavade kaitseks kasutatakse tolmufiltreid või märga riiet. Jalutamas käia varahommikul või hilisõhtul, kui õhk on niiskem ja õietolmu vähem. Kergem on vihmase ilmaga. Vähem on õietolmu mere ääres. Peab hoiduma jalutuskäikudest metsa, niidule. Mitte lesida murul, nuusutada lilli, niita muru või minna abiks heinatööle. Ei maksa ka õieajal kuivatada pesu väljas (niiskele pesule jääb õietolm pidama). Iga päev võiks õhtuti pead pesta, sest juuksed koguvad hästi õietolmu.

Kui kellelgi tekib kahtlus, et mingid haigusnähud võivad olla tingitud õietolmu ärritusest, siis peaks sügisel kindlasti pöörduma allergoloogi vastuvõtule diagnoosi täpsustamiseks.

MAIE LAANISTE,
allergoloog
Tallinna Keskhaigla