Soja pole petukaup

Tallinnas Ravi tänaval lastepolikliiniku õdusas kohvikus "Triinu söögituba" oli Narva tööstuse Intersoja Baltic sojatoodete ja -toitude degusteerimine, ütleksin pigem - rikkalik lõunasöök sojast. Laud oli kaetud jookide, eelroogade, praadide, magustoitude ja kohviga.

Väljaarvatud kohvi, sisaldasid kõik toidud sojat selle võlutaime lõpmatuis variantides ja suur osa neist olid ainult sojast. Vean kihla, et ükski lihatoitlane poleks kahelnud liha olemasolus maitsvates eelroogades ja praadides. Kas te, lugupeetav lugeja, olete näiteks söönud sojakohupiima rösti avokaadoga sojajogurti kastmes? Või ahjus küpsetatud sojaliharõngast juurviljagarneeringuga? Sojaguljassi ingveritaignas currykastmega? Ei ole, ei ole! - kuulen ma igast kümnest lugejast... kümmet hüüdmas. Ja aiman, et kõik nad neelatavd sülge nagu minagi täna, nüüd juba tükk aega pärast sojapidu. Aga ma õrritan veel, ennast ja teisi.Tol Narva sojalõunasöögil oli veel mitme maitsega sojajogurteid, juuste, maitsestatud sojakohupiimasid, sojatrühvleid (super!), sojataignaga tort.

"Soja? Päh, vene ajal pandi teist liha asemel vorsti sisse," ütles tuttav, kellele ma hiljutisest sojalõunast vaimustatud ülevaate tegin. Pandi vist tõesti. Ja küllap ta toonaste teevorstide koostiseski sööjate tervisele head mõju avaldas, ainult et puudus informatsioon selle suurepärase aseaine väärtuse kohta. Nüüd on see kättesaadav ja soja hakkab tasapisi vallutama oma kohta meie tervislikul toidulaual ja mitte petukaubana.

Hanepraad sojast

Kultuursoja kasvatus sai alguse juba hallil ajal Kirde-Hiinas Mandzuurias, kust ta tuhandeid aastaid hiljem Viini rahvusvahelisele näitusele jõudis. Siis juba kui imeväärne taim, mis oli olnud Kagu-Aasias rahvustoitude peamiseks allikaks rahva mälu pikkuselt.

Kinnitamaks veel kord selle ligikaudu 40% valku sisaldava taime uskumatuid omadusi rikkaks toiduvalikuks, kirjeldagem kirjanik Wanda Wasilewska gurmaanseid muljeid ("Kulinaarne soja. Retseptid." T.I. Revjako 1998) reisist budha munkade kloostrisse. "Meile serveeriti praetud hane. Pruunid küpsed praelõigud - suurepärase maitsega, isegi luud olid sees. Kui luid lõikasime, nägime, et need on bambusvõsud, mida sai samuti ära süüa. Täiusliku haneprae maitsega küpsetises ei olnud aga grammigi liha..."

Soja pole ainult rikas hinnalise taimse valgu allikas, vaid nüüdsete teadusuuringute kohaselt ka efektiivne looduslik ravivahend, mida tuhandeid aastaid oli taibatud intuitiivselt. Maailma dietoloogide arvates kujunevad sojasaadused 21. sajandi inimeste peamiseks tervisliku toidu allikaks.

Andmeid soja õilsusest

Emotsioonidest kõnekamad on faktid, sestap andkem taas kord andmeid soja õilsusest.

Sojavalk, erinevalt teiste taimede valkudest, on väga lähedane loomsele valgule, sel on peaaegu samasugune amiinohapete koostis. Ainult et sojaseemned sisaldavad 14 korda rohkem valku kui näiteks kanaliha. Sojavalgu suurim eelis loomse valgu ees on aga see, et ta jõuab inimese makku kolesteriinita. Suur osa (kuni 90%) sojavalku on vees lahustuv ja organism omastab seda kergesti, selle poolest erineb soja teiste tera- ja kaunviljade valkudest. Sojaoad sisaldavad 17-20 % rasvu, ületades näiteks 1,5 korda looma- ja 5 korda kanaliha. Need arvud räägivad soja kõrgest kalorsusest. Sojas on rohkesti vitamiine, üksi närvisüsteemile väga vajalikku B1 vitamiini on sojas 2 korda rohekm kui näiteks lehmapiimas. Eriti palju on sojas kaaliumi, kaltsiumi, fosforit ja rauda.

Soja tarbivates Kagu-Aasia riikides esineb väga harva naiste rinnavähki ja meeste eesnäärmevähki.

Soodsa hinnaga müüb kõiki sojatooteid Tallinna Külmhoone AS PIIMAR.

JUTA ÜTS