Sumo tungib elamisse

Profisumo ei ole Eestis veel levinud ja mõeldavgi, erinevaid maadlusliike ühendav amatöörsumo on aga lühikese ajaga teinud märgatavaid edusamme. Ala on universaalne - tugevdab füüsist, on vaatemänguline ja virgutab ka vaimset tervist.

Sumoelu eestvedaja Eestis on RIHO RANNIKMAA, tunnustatud judotreener ja -kohtunik. Ehkki sumo on iidne jaapani maadlusviis, näeb Rannikmaa amatöörsumo edendamisel Eestis mõtet, sest ala sobib nii koolilastele, rahvasportlastele kui ka teiste maadlusalade tegijatele, kes hakkavad tegevspordist tagasi tõmbuma.

Sumo pole mingi inimtünnide ala

"Jaapanlased ise on jõudnud järeldusele, et sumo on Jaapanisse tulnud läbi Aasia vanast Kreekast. Vesteldes jaapanlasest ajalooprofessoriga tundsin südamepiinu, et paralleelselt judoga sumot propageerin ja ala vedama olen hakanud. Küsisin, mis tema arvab, et ega ta mind judo reeturiks ei pea. Tema ütles: "Riho, oled õigel teel. Kõigi maadlusalade juured peituvad sumos." Selle idee nimel sumot Eestis edendangi - et haarata kõigi maadlusalade esindajaid ühe mütsi alla. Aega, kui Eestis tekiksid sumoklubid, kus lapsed maast madalast ainult sumoga tegeleksid - ma ei kujuta ette, et see kunagi. tuleks. Aga et on üks koht, kuhu tulevad kokku judopoisid, vaba- ja kreeka-rooma maadlejad ning selgitavad Eesti sumomeistrid, pärast võistlusi lähevad aga koju tagasi, harjutavad oma ala ja meelelahutuseks treeningu lõpus või alguses sumot, seda usun küll," näeb Rannikmaa sumo võimalusi Eestis.

Tema sõnul pole sumo sugugi ainult hiiglaslike lihatünnide omavaheline mõõduvõtt nagu profisumo Eurospordi ülekannete jälgijatele tunduda võib. Amatöörsumokatel on erinevalt profidest kaalupiirid. "Et proffidel ei ole kaalukategooriaid, siis on eelis sellel, kes võimalikult raske. Mida raskem sa oled, seda raskem on sind ringist välja tõugata. Ring ise sümboliseerib vanade jaapanlaste mõistes maailma. Kui sumo sündis, oli ring nagu maailm; kaks inimest, kes seal võistlesid, sümboliseerisid jumalaid - kes kelle üle maailma serva alla tõukab. Poodium - dohyo - on maast kõrgemal, kui rasked mehed sealt kukuvad, on pealtvaatajatel põnev vaadata. Mitte nii, et mees kukub lihtsalt matsti! vastu maad," rõhutab Rannikmaa sumo vaatemängulisust.

Rannikmaa teab, et kui sumos kergem mees võidab raskemat, tunnustatakse seda alati "Viimasel ajal on tänu sellele, et jaapanlased tahavad sumot olümpiaprogrammi, hakanud levima amatöörsumo, kus kolm kaalukategooriat - 85 kg, 115 kg ja üle 115 kg. Tegijad võtavad tihti kaalu maha, siin on hoopis teised põhimõtted kui profisumos. 85 kilo kaaluv mees on ju täiesti normaalne."

Tänu olümpiaväljavaadetele on ka naiste sumo päevakorda tõusnud. Naiste kaalukategooriad: 65 kg, 80 kg ja üle 80 kg.

Sumokas koondab jõu ühte hetke

Erinevalt judost on sumos väga tähtsad inimese plahvatuslikud omadused. "Jõud tuleb kontsentreerida ühte hetke, et vastane ringist välja tõugata. Vastupidavusel ei ole sumos erilist rolli. Treeningmatðidel, kui erinevate vastastega maadelda, on koormused muidugi suured, aga võistlusmatð kestab 15-20 sekundit. On ka maadlusi, mis kestavad ainult üks-kaks sekundit. Võistlustel ei ole koormus suur, aga on närvipinge - keskendumine on palju tähtsam kui teistel maadlusaladel. Sumos sa ei tohi üldse eksida. Eksimine tähendab kohe kaotust," selgitab Rannikmaa.

Rannikmaa nõustub, et sumo on ala, mille haarastajaid iseloomustab kindel maailmavaade, sumokad on vaimselt terved inimesed, kes kahe jalgaga maapinnale toetuvad - nad on paigas. "Tippsumokad on argielus igati lõbusad ja toredad ehed, olen Jaapanis nendega koos viibinud, " meenutab ta.

Rannikmaa arvates ei pruugi eestlased jääda sugugi ainult ala sportliku poole juurde, vaid on suutelised sukelduma sumoga kaasnevasse vaimsesse maailma. "Aga eks ta meile natuke võõras ole - elada sisse jaapanlaste kultuuritausta. Siiamaani see meil veel päris õnnestunud ei ole, kuigi mehed sinnapoole püüavad. Vaimse poole pealt on profid meie parematest praegu küll rohkem ees kui sportliku poole pealt. Hea, et on, kuhu püüelda," mõlgutab Rannikmaa

Ta usub, et noortel, kes praegu peale kasvavad, on juba lihtsam sumoga kaasnevaid vaimseid tõdesid omandada.

URMAS ESLON