Suvi tõotab kuivust ja äikest

"Mida kuivem lehekuu, seda märjem jaanikuu," kas see vanarahvatarkus peab paika?

Ilmaennustaja Aadu Irs: "Ei! Märgid näitavad, et juunikuu tuleb kuivavõitu. Näide. Sipelgad ajavad liiva kivide vahelt laiali, siis peab kuiv periood saabuma. Kui on soe, siis on ka äikest rohkesti. Mai lõpul ragistaski pikne rahetormiga. Äikesevihma tormi-iilidega on oodata ka suveks - sekka kuivavõitu päevadele.

Imelik, et Võrtsjärv on vett täis nagu suurvee ajal. Vee äravool Suures-Emajões on arvatavasti seotud Peipsi-äärse maapinna tõusuga. Viimasel ajal pole haruldased juhtumid, kus Suur-Emajõgi voolab vastupidiselt. Võtame kalade elu. Tavaliselt koeb latikas toomingate õitsemise ajal, aga tänavu 2 nädalat hiljem. Ka vareste käitumisega on midagi lahti: osal tulid pojad välja juba aprilli lõpul, teistel peaaegu kuu aega hiljem. Segane värk.

Oravatel pole veel meelepärast süüa, krabistavad nagu talvelgi kuusepungi. Paistab, et ka lindudel on nälg putukate vähesuse tõttu. Harakas sõi oma pesast iga päev ühe muna ära. Tavaliselt sööb pika sabaga "kätsataja" teiste lindude munetud mune ja poegi. Üldiselt on linde vähe. Imestama paneb, et ühe talu laudas on paarkümmend pääsukese pesa. Mõned isendid ehitasid veel oma pesa maamaja kööki ja isegi tuppa, mida kohalikud inimesed pole varem näinud. Pesade alla pandi plekknõud, kuhu pojad oma väljaheited lasevad. Linde armastavas korralikus majapidamises on see võimalik. Perenaisel hea meel, raadiot pole mõtet lahti keerata ja ümbruskonnast on kadunud kõik tüütud putukad.

Kägu tuli lõunareisilt tagasi õigel ajal. Emakägu on ametis nädalase vaheajaga ühe kaupa võõrasse linnupessa munemisega. Huvitav on käo võime muuta oma munetud muna värvust vastavalt võõrlinnu pesa munadele.

Paaritatud emaherilasi, eriti suuri vapsikuid on palju. Sügiseks on oodata nende paljusust. Ettevaatust, sest mürgised nõelapisted võivad ülitundlikele tekitada väga tõsiseid tervisehäireid."

HELDUR KARRO