Kas telliskivi on seksikas?

Küllap olete lugenud, näinud televiisorist või sattunud seltskonda, kus ei räägita enam üksnes seksikatest naistest-meestest, vaid suisa igapäevastest tarbekaupadest nn seks-vormis. Veelgi enam. Seksist kõneldes ei piirduta sugugi pudi-padi asjadega ja riietusesemetega, vaid seksikad võivad isegi olla mööblijalad, majad, aiateibad ning telliskividki.

Näide. Kaks sõbrannat jalutavad vanalinnas. Millegipärast ei köida nende pilke tõelised vaatamisväärsused, vaid töömehed, kes parajasti müüri ladumisega ametis.

"Sa vaata ometi, kui seksikalt nad oma tööd teevad," viitab üks daam müüriladujatele.

"Aga kas sulle ei tundu, et seksikad on ka kivid nende käes ja müür tervikuna," kostub vastuseks.

Teine näide. Möödunud kuivavõitu suve ja sügise tõttu oli metsades seenesaak kasin. Suure otsimise järel paar puravikku leidnud üks seenelistest lausa kiljatas: "Oi, vaadake ometi kui seksikad seened!" Kuna kiljataja vaimustus oli lausa jalus rabav, pöörasin minagi pilgu sügisandidele. Lähemalt silmitsedes ei paistnud puravikud mitte millegi erilisega silma. Loodusandidel ei esinenud ka nö anomaaliat ehk taandarengut, mis seenelt tema loomuliku kuju võinuks võtta. Nii seene jalg kui kübar olid igati normaalselt arenenud, kui välja arvata ühes seenes olevad ussiaugud.

Minu mittemõistmist tõlgendati sellega, et ma ei oskavat NÄHA. Õigemini küll näha seksikust asjades, kus seda pole.

"Tead mis, kas sa oled nüüd täielik kesksoo esindaja või midagi hullemat... Huvitav, kuidas sina küll nii tähtsaid asju enda ümber ei näe ja ise veel meesterahvas!!!", nähvas üks seenemetsas viibinutest.

Kõike eeltoodut nimetavad paljud tänase päevani seksrevolutsiooniks ja liigitavad nähtusi sellest tulenevalt. Eestist on üle käinud mitmeid revolutsioone ja alati on siia imporditud vaadetel ja tõekspidamistel olnud omad kaasasörkijad. Nii nagu poliitikas võib seda täheldada ka teistel elualadel. Eks oli neidki meie hulgas, kes kohe liitusid idast tulevate tuultega ja kummardasid suurt Stalinit, ise tihti sealjuures kannatades. Nüüd näikse tuuled puhuvat läänest. Üks vist kõigi aegade positiivsemaid üksmeelepuhanguid tõi endaga kaasa laulev revolutsioon. Maa tuli täita lastega ja Eesti iive hakkas loomulikku radapidi tõusma ülesmäge. (Seniks kuni muutusid tuuled). Tollal toimunu pole võrreldav propagandaga, kus issisid-emmesid püüti igati kunstlikul moel panna seksuaalselt mõtlema, ikka selleks, et oleks võrratult palju millenniumilapsi...

Kunagi kirjutas meie tunnustatumaid poeete Hando Runnel alljärgnevad, tabavalt kõnelevad värsiread

see maa on tuulte maa
ta laulik nõnda laulis...
see maa on tuultemaa
ta selleks jääbki.

Sel ajal pidas luuletaja silmas oktoobrituult, mis pingul pidas purjeid. Kuid Runneli loomingus oli juba siis sõnum tulevikule, mis kutsub meid siiski kainusele ja igasuguste tuultega mitte ühtima.

Kohati näib, et praegune seksihullustus on seotud mõneti teega Euroopasse. Ka müügil olevat eurokaupa saadab rohkem seksivari. Nii võib paljude kõnepruugist ja kaubareklaamist välja lugeda, et euromööbel ja teisedki tooted on vägagi seksikad. Seks müüvat hästi. Viimast on kogenud ka meie üsna andekad loome- ja vaimuinimesed. Nii mõnigi kunstnik, kirjanik, luuletaja või ajakirjanik on sattunud sundseisu. Küllap sooviks ta maalida midagi hingelähedasemat või tahaks kirjutada hoopis millestki muust, kus seksiga pole liiale mindud. Kuid paraku on ta sageli sunnitud kogema ja kuulama järgmisi sõnu: "Me saame aru, olete palju vaeva näinud oma tööga, kuid kahjuks peame ära ütlema, sest see ei müü!"

Eriti moes on ka seksinaljad, kuni bravuursete sõnadeni välja. Ei panda kahjuks vahel tähelegi, mille või kelle üle naerdakse ja kas see huumor ikka annab positiivset toonus,t kui ta suisa kõlvatu on?

Siit aste edasi ja toimubki väärastunud hinnangute ja nähtuste andmine kogu ümbritsevale, mida omakorda võimendavad massimeedia, elamiskultuur ja harituse mitteväärtustamine.

MATI JAKSON