Jalad kas lauale või seinale

Toimetusse saabus kiri, milles küaitakse: "Kas veenilaiendid on päritavad või saab neid kuidagi ära hoida? Saab veenilaiendeid likvideerida ainult lõikusega või on ka muid võimalusi?"

Toimetuse palvel vastab küsimustele Keila Haigla südameveresoonte kirurg TIIT MEREN.

Veenilaiendite kohta saab tõepoolest öelda, et see on päritav haigus, nii palju kui seda algstaadiumis üldse haiguseks kutsuda saab, õieti on see sidekoe nõrkus. Võib olla ka nii, et kuigi perekonnas puuduvad eeldused veenilaiendite tekkeks, inimene aga töötab päevade kaupa püstijalu, näit juuksuri, müüja, õpetajana (või päev läbi krõnksus arvuti taga), tekivad need pikapeale siiski. Sõnaga: kõik pidevat seismist, mõnikord ka istumist nõudvad ametid võivad põhjustada veenilaiendeid ilma teada oleva päriliku eelsoodumuseta. Tihti tuleb aga tohtri vastuvõtule ilusate jalgadega proua ja ütleb: vaadake, mul on veenilaiendid, kas ei peaks ära lõikama? Tegelikult ei ole pistmist veenilaienditega, vaid proua tahab lihtsalt likvideerida kergelt läbi naha sinavaid veene.

Mis on siis need päris veenilaiendid?

Veenilaiendiks võib nimetada pindmise nahaaluse veeni peatüve ja tema külgharude ilmset laienemist, mispuhul naha all kummuvad üles selgelt nähtavad mügarikud. Piltlikult öeldes voolab veri jalast kehasse tagasi nagu kahte liiki torustikku pidi. Üks "torustik" on sügaval kudede sees, seda mööda voolab tagasi suurem osa verest, palju väiksem verehulk voolab aga tagasi pindmisi nahaaluseid veene pidi. Veenilaiendite puhul tekibki alati küsimus, et äkki on sügaval asuv veen umbe läinud või põletiku tõttu ahenenud ja veri ei pääse loomulikul viisil tagasi ning tekitab paisu ka pindmises veenis. Püüame alati peale eelsoodumuse ja töö iseloomu selgitada välja ka eelneda võinud luumurru või mingil muul viisil tekkinud jalatrauma, mis võis põhjustada süvaveeni ummistuse. Alles siis, kui saanud teada veenilaiendite võimaliku põhjuse, võime ka öelda, mida ette võtta. Sageli ei olegi ainus võimalus operatsioon, vaid selle edasilükkamine pikaks ajaks. Kui välismaal eksisteerib järjekord veenilaiendite lõikusele sageli mitu aastat, siis meie patsiendid arvavad tihtipeale, et kui kohe operatsioonile ei saa, on õnnetus majas. Meil ei ole veel kindlat kokkulepet haigekassaga, kui kaua võiksid inimesed oma veenilaiendite ravi oodata.

Missuguseid võimalusi jalgade näotu välimuse parandamiseks peale lõikuse veel on?

Nii nagu igal kirurgil on oma käekiri, nõnda on oma ravifilosoofia ka igal kliinikul. Meie

Keila südamekliinikus ei kiirusta näit opereerima veenilaiendeid vanematel inimestel, kui pole näha ohtu põletikuks või haavandeiks. Soovitame kanda vastavaid elastseid sukki, mis võivad mõnelgi inimesel operatsiooni alatiseks ära hoida. Kui inimene tuleb ka suurte veenilaienditega, jalad turses, ja uuring kontrastainega näitab, et süvaveen verd enam hästi läbi ei lase, vaid see tulvab kehasse tagasi piki pindmisi veene, siis ükski kirurg seda jalga oma noaga puutuma ei hakka, sest nii võetaks ära ka viimane vere tagasivoolu tee. Niisugusel puhul on üks mõistlikumaid soovitusi elastsed sukad, mida on eri tugevusega. Ka suurt haavandit, mida opereerida ei saa, soovitame katta spetsiaalsete plaastritega. Meil on juhuseid, kui patsient helistab kuu või paar pärast elastsete sukkade ja kollageenplaastri kasutusele võtmist, et aitüma, sain haavandist lahti. Tuleb lisada, et kui elastiksukka edaspidi ei kanta, tekib haavand suure tõenäosusega uuesti. Kokkuvõtlikult ütleksin, et kui on veenilaiendite probleem, tuleks seda kirurgi, vahel ka veresoonte kirurgiga arutada, et eri ravivõtteid kombineerides soovitud tulemusi saada.

Võivad veenilaiendid ka eluohtlikud olla?

Ainult sel juhul, kui laienenud veenides tekib põletik. Põletik aga tähendab seda, et veeni valendikus olnud veri tromboseerub. Kui siis trombid mõne avatud veeni kaudu liikvele lähevad, võib tekkida olukord, mida inimesed kardavad - kopsuarteri tromboos.Tromboos ei teki siiski kuigi sageli ja veel harvem on ta eluohtlik. Alles kui tromb jalgadest või näit kõhuõõneorganitest kopsuartereisse liigub ja seal suure ummistuse tekitab, võib see saatuslike tagajärgedega olla.

Kas ohtralt peenikesi sinakaid veresooni jalgadel on samuti veenilaiendid?

Seda nimetatakse kapillaarsoonte laienemine, niisuguste peenikeste juussoonte nähaolek naha all ei kujuta endast mingit ohtu, on kosmeetiline probleem. Neidki saab ükshaaval igaühesse põletikku ärahoidvat ravimit süstides nähtamatuks muuta, aga see on vaevarikas töö, sest soonekesi on palju ja vastava aine kontsentratsioon võib organismis suureks minna. Meie oleme selle ravivõtte suhtes kahtleval seisukohal, pealegi oleme koormatud palju olulisemate inimese elu ohustavate verersoonte haiguste so. arterite kirurgilise raviga.

Kas on siiski ka eelsoodumuse korral, veenilaiendeid ja sellest tulenevat ohtu vältida?

Kui noore inimese jalgadel on näha sinakad soonekesed ja ta kahtlustab laiendeid, peaks minema veresoonte kirurgi juurde ja laskma välja selgitada, on need ohtlikult laienenud veenisõlmed või lihtsalt pisut rohkem läbi naha kumavad veenid. Seisva või istuva töö puhul tuleks ka aeg-ajalt ennast sirutada, kõndida, teha võimlemisharjutusi, ja kus vähegi võimalik, ameeriklaste kombel jalad lauale või seinale tõsta. Juba üksi viimane asend annab alati mõnusa "tühjade" jalgade tunde. Veene aga ei maksaks kergekäeliselt loovutada ühe sootuks tõsise ette tulla võiva olukorra pärast: kui inimesel haigestub süda või tekib muu veresoonte vigastus, mispuhul oleks vaja ummistunud arter asendada patsiendi jalast võetava veeniga, polegi seda kui parimat ehitusmaterjali enam saada ja tuleb kasutusele võtta kunstmaterjal.

JUTA ÜTS