Psühholoogia
Kuidas istume, seisame, kõnnime... 3

Alexanderi tehnika ja printsiip annab võimaluse ära õppida-kasutama ainult neid lihaseid, mis on vajalik teatud töö/tegevuse läbiviimiseks, vabastades keha kõikidest tarbetult tekkivatest (lihas)pingetest.

Millistes olukordades inimesed tavaliselt väärpingestuvad?

Tüüpsituatsioonide loetelu:

1. vestlus inimesega, kui oma ameti või olukorra tõttu olete sunnitud nendega hästi läbi saama;
2. igapäevaste asjade kasutamine: nt hambahari, ukselink, riietusesemed, arvuti-kirjutusmasin-telefon, lüliti, klaver, kandekotid, toiduained jt kehalised tegevused alates hingamisest kuni tualeti kasutamiseni välja;
3. psüühilised pinged - nt mõne mängu lõpuni mängimine; alluvana töötamine: kellestki sõltumine; ülemus, kes arvab, et peab tarmukalt käituma-esinema; tantsija ja sportlane, kes teatud harjutuste sooritamisel üle pingutab; õpetaja, kes on sunnitud õppeplaanist ja -programmist kinni pidama; teenindaja, kes demonstreerib oma vastutulelikkust;
4. tundepursked - ärritus, hirm-äng; (seksuaalne) erutus, nutt, umbeusaldus, närvilisus, kui silmad jooksevad vett - keha sügeleb jne;
5. sundseisundid (ka luulud) - viljatu unistamine, kadedus, kättemaksuiha, helinad-kohinad kõrvus või uitkujud silmade ees, mõttetud liigutused. Nende nähtuste pidurdamine loob täiendavaid pingeid;
6. "vastupandamatu tung" suitsetada, midagi juua, süüa magusat. Kõik need tegevused ei ole tapvalt kahjulikud, küll aga riskifaktorid, mis loovad tohutuid ülepingeid, kui ei saa oma tungi rahuldada;
7. väsimus - pärast (suurt) pingutust järele anda ahvatlusele ennast lõdvaks lasta - kõverdunult ülepingeid luua. Õigem oleks väljasirutatult pikutada;
8. uued kogemused-tunded: vajadus longata või mõnd kehaosa hoida; võõrastav enesetunne nt rühi muutmisel;
9. hektika - krooniline kiirustamine: tõeline või arvatav vajadus midagi/kõike kiiresti/kiirustades teha;
10. frustratsioon (nurjumine, ränk pettumus) - põhjendamatu ambitsioonikus, vastuolu soovide-tahtmiste ja nende täitmise võimaluste vahel.

Eeltoodust järeldub, et Alexanderi printsiip ei ole mingi imerohi. Pigem on see elufilosoofia - eluhoiak, mille omaksvõtmine avab tee parema enesetunde, -väärtustamise, -tervendamise poole, kehalise, vaimse ja hingelise tasakaalu poole. See vabastab alaväärsuskompleksidest, enesehaletsusest ja (tihtipeale endale sisendatud) kroonilistest vaevustest vabanemise poole. See tee ei ole roosiline, pigem okkaline. Aga see tasub ennast ära. Sellele teele võib asuda igaüks - pole mingeid vanuselisi, hariduslikke, usulisi, rahvuslikke jne piire.

BOLESLAW WEIDEBAUM