Ilusaid suveilmu tuleks nautida, aga...

Päevitunud nahka on ilusaks peetud juba kolmveerand sajandi jooksul. Soov päevituda ja päevitust säilitada muutus hea füüsilise vormi, tervise ja ilu sünonüümiks 20. sajandi teisel poolel. Vaba aeg ja odavad reisimisvõimalused lõid eelduse selleks, et suur osa inimestest sai päikesevõtmise mõnusid nautida rohkem kui eelmised põlvkonnad.

Suur UVK (ultraviolettkiirgus) kogudoos päikesega harjumatule valgele nahale põhjustab aga nahakahjustusi, mille tagajärjeks on nahavähi sagenemine ja naha enneaegne ehk nn. fotovananemine. Paljud inimesed võtavad endiselt igal võimalusel päikest, muretsemata tagajärgede pärast. Meie üürikese suve tõttu ei oleks õige veenda inimesi päikesevõtmisest loobuma. Ilusaid suveilmu tuleks osata aga nautida nii, et see ei ohustaks ilu ja tervist.

Hea päevitus vähendab UVK tungimist nahka

Nahakahjustused tekivad seetõttu, et suur osa päikese ultraviolettkiirgusest (UVK) satub nahka. Päikesespektri UVK osa jaotatakse kolmeks: UVC, UVB ja UVA. UVC (200-290 nm) on kõige tugevama vähki tekitava toimega UVK osa. Õnneks ei jõua need kiired maapinnani, sest lühemad kui 300 nm kiired absorbeerib atmosfääri osoonikiht. Viimase hõrenedes looduslik kaitse väheneb ja oht nahavähi tekkeks suureneb märkimisväärselt. UVB-kiirtel (290-320 nm) on inimese suhtes nii soodsaid kui ka ebasoodsaid toimeid. Liigse päikese käes viibimise korral tekib päikesepõletus. Et päikesekiirguse negatiivseid toimeid pehmendada, nahk pigmenteerub ja naha sarvkiht pakseneb.

Päevitus on organismipoolne kaitsereaktsioon UVK vastu ja tekib pigmendi melaniini sünteesi suurenemise tõttu. Nahk tumeneb juba esimeste minutite jooksul, sest pigmentrakkudes ehk melanotsüütides olev melaniin suunatakse marrasknahka. See nn. kiire päevitus ei kaitse UVK eest ja kestab lühikest aega - mõne tunni kuni mõne päeva. Tõeline päevitus, mis tekib uue melaniini sünteesi tõttu, muutub nähtavaks 2.-3.-l päeval. Enamik omandatud heast jumest kaob ühe kuu pärast - see on aeg, mille jooksul marrasknahk vahetub. Väike osa päevitusest jääb püsima kogu eluks. Hea päevitus vähendab UVK tungimist pärisnahka 4-6 korda.

Päikesekahjustuse raskus sõltub ka tundlikkusest

Vähem märgatav kiire reaktsioon päikesevalgusele on naha sarvkihi paksenemine. Naha sarvkiht võib päikesevalguse toimel muutuda kuni 6 korda paksemaks ja kaitseb inimest päikese eest veel paremini kui päevitus. Mõni nädal pärast intensiivset päevitamist koorub, tavaliselt saunas, rohkelt nahka ja vahel inimesed räägivad, et nad ei saa sauna minna, sest siis tuleb päevitus maha.

UVB toimel elavneb nahas väga vajaliku aine - D-vitamiini - süntees. Samal ajal kahjustab UVB naha immunoloogiliselt tähtsad rakke ja see on peamine nahavähi tekkimist soodustav tegur. UVA-kiired (320-400 nm) võivad samuti tekitada päevitust, kuid see toime on neil umbes 1000 korda väiksem kui UVB-l.

Päikesekahjustuse raskus sõltub ühelt poolt sellest, kui suur on nahale sattunud UVK kogudoos ja teiselt poolt - milline on inimese tundlikkus päikesekiirguse suhtes.

Inimesed taluvad päikest erinevalt ja seda tähistatakse mõistega naha fototüüp. Õrna nahaga punapäised või blondid tedretähnilised inimesed põletuvad kiiresti ja ei pruunistu üldse või päevituvad tagasihoidlikult. Enamikul valge rassi esindajatest tekib päevitus küll pikkamööda, kuid on püsiv ja need inimesed end nii kergesti päikese käes ära ei põleta.

Riietus ja kaitsekreemid leevendavad päikese kahjulikku toimet

Päikesevalguse hilisteks ebasoovitavateks kõrvaltoimeteks on nahavähk ja naha fotovananemine. Päikesevalguse osa pahaloomulise haiguse tekkimises näitab kasvõi seegi, et kasvajad on kõige sagedamini päikesele avatud nahaosadel.

Päikesest tingitud vananemistunnused nahal on küll healoomulised, kuid esteetiliselt võrdlemisi häirivad. Aastatega annab päike nahale tuhmi, hallikas-sidrunkollase värvi. Pärisnaha kahjustumise tõttu nahk pakseneb ja sellele tekivad lühikesed sügavad kortsud. Esimesed päikesest tingitud kortsud ilmuvad silmade ümbrusesse, esmalt alalaule. Kõige selgemini on päikesekortsud märgatavad silmanurkades, eriti siis, kui inimene naeratab. Mõnel inimesel laienevad näonaha pindmised veresooned. Kuigi populaarsest vaatepunktist tähendavad roosad põsed head tervist, võib see mõnikord rääkida hoopiski sellest, et põskede omanik on pidanud taluma märkimisväärset kogust UVK-d. Päikesest kahjustunud nahk ei päevitu enam ühtlaselt, vaid muutub laiguliseks.

Naha võime kaitsta organismi UVK kahjuliku toime eest, eriti ülemäärase päevitamise korral, on piiratud. Mitmesuguste blokaatorite kasutamisega, alatest riietusest ning lõpetades kaitsekreemidega, saab päikesevalguse kahjulikku toimet vähendada.

SIRJE KAUR,
med. kandidaat
SA TÜK Nahahaiguste kliinik