Riisiseemnesuurune, aga võitleb tromboosi vastu

Trombooside vältimiseks leiutas ühe USA ülikooli bioinsener riisiseemnesuuruse elektroodi, mis sobib paljude teistegi haiguste raviks.

Lihasekõhetumise e. atroofia puhul on nähtavatest tervisekahjustustest veelgi ohtlikumad need, mida palja silmaga ei näe. Nimelt kutsub atroofia haigel peale tavapärase liikumisorganite defekti sageli esile lausa eluohtliku seisundi: on ju üldiselt teada, et voodihaigetel kasvab lihastegevuse puudulikkuse tõttu oht haigestuda tromboosi. Selle vältimiseks lõigi üks ameerika bioinsener, Lõuna-California Ülikoolis töötav Gerald Loeb tõhusa abivahendi - ülipisikese, riisiseemnesuuruse elektroodi.

Nime BION kandev elektrood toimetatakse lihasesse lihtsal viisil, üheainsa süstlatorkega. Organismi jõudmise hetkest alates saab teda mõjutada-juhtida raadio teel. Elektrilise ärrituse puhul on elektrooditi reguleeritav nii ta sagedus kui ka intensiivsus. Tõsi, sellelaadseid ravimeetodeid on kasutatud juba varemgi (Loebi elektroodi rollis on lihtsalt kehast välja tolknevad traadid), ent nood tekitavad nakatumise ohtu ning on haigele ebameeldivad.

Paljutõotava BION-iga sooritatud kliinilised uuringud käivitusid möödunud aasta lõpus. Elektroodi-meetod kutsus otsekohe esile asjatundjate huvi. Siiski soovitasid viimased selle ravivõtte töökindluse uurimiseks mõeldud aega pikendada. Nimelt on vaja juba eos välistada igasugune võimalus, et organismisisestatud elektrood saaks seal põhjustada põletikku või kudede kahjustumist.

BION toimetatakse lihasesse ainsa süstlatorkega.
elektrood
kapillaartoru
toiteelement
elektrood

BION-i looja Loeb on lootusrikas: saab ju raviarst kõnealuse seadme väljastatavate impulsside algväärtuse ise kindlaks määrata, haige aga saab kaasaskantava, juba valmisprogrammeeritud juhtpuldi endaga koju kaasa viia.

BION-i tõhususest innustust saanud bioinsenerid usuvad nüüd olevat võimaliku luua selline implantaat, mis mitte ainult et hoiab alal tavalist lihaste funktsioneerimist, vaid juhib ka kasulike liigutuste teket. Sellest seadmest oleks abi neilegi, kel vigastada saanud mõni selgroonärv. Igal juhul on BION-ist paljudele abi juba praeguselgi kujul. Sealhulgas isegi ülekaalulistele, kes kannatavad hingamisteede haiguste käes (näit põevad apnoed, ajutist hingamise soikumist). Nende jaoks võib hingamispuudulikkuse toimel tekkiv õhupuudus saatuslikuks saada (viib see ju sageli lämbumisele), kui nad ei suuda mingil moel oma hingamisteid vabana hoida. Hingamisteede vabana hoidmiseks sobibki aga väga hästi näiteks implanteeritud elektrood, mis hoiab vajaminevat lihasgruppi töös ka uneajal.

Ungari populaarteaduslikust ajakirjast "Élet és Tudom?ny" TÕNU KALVET