Ärge lükake edasi eksperimente

Juuni algul andis Eesti Geenikeskus Sotsiaalministeeriumile üle Eesti Geenivaramu projekti. Viimane võimaldab senisest täpsemalt hakata diagnoosima haigusi, osutama tõhusamat ravi.

Geenivaramu loomisel on lähtutud rahvusvahelisest kogemusest, Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu meditsiinieetika seadusaktidest. Kuid ei peeta ka võimatuks, et seoses geeniuuringute muutumisega igapäevaseks, teevad kannapöörde tulevikus ka senised tõekspidamised.

Geenivaramu projekti üks algatajatest, Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu leiab, et kõnealune projekt annab Eestile võimaluse osaleda tipptasemel meditsiinivaldkonna arengus, võimaldab tulevikus inimestel ennast efektiivsemalt ravida, kergitada Eesti teaduslikku potentsiaali, soodustada riigi majanduslikku arengut.

Osalemine projektis on vabatahtlik

Viie aastaga loodetakse kaasata projekti läbiviimisse miljon vabatahtlikku. Projekti soovitakse käivitada järgmisel aastal. Ettevõtmine on vabatahtlik, ent omab kaalu ikkagi juhul, kui selles osaleb enamik rahvast.

Sihtasutuse ülesandeks on toetada geeniuuringuid, biotehnoloogia ja DNA diagnostikaalast teadus- ja arendustegevust. Töötada näiteks välja metoodika ja preparaadid mõne raske haiguse diagnostikaks ja raviks. Seda enam, et haiguste diagnoosimisel ja ravis hakatakse senisest rohkem arvestama inimeste geneetilist eripära.

Mitmesugused hinnangudki näitavad, et parimad ravimid mõjuvad ainult 60 % inimestele ja pole haruldane, et ravim mõjub hästi vaid ühele kolmest inimesest. Erinevad reaktsioonid on tingitud erinevustest geenimustris. USAs näiteks hospitaliseeritakse rohkem kui 2 miljonit inimest aastas ravimite kahjuliku kõrvaltoime tõttu ja üle saja tuhande neist sureb. Seega, saades enam teadmisi geenide struktuuri ja ülesannete kohta, suudavad tohtrid täpsemalt määrata ka ravialustele ravimeid.

On ka möödas aeg, mil oldi kindlad, et inimese tervise puhul sõltub geenidest vaid 20 % haigustest. Rootsi Karolinska instituudi uuringutest on näiteks selgunud, et kogu dementsusest on pärilikult põhjustatud pooled, Alzheimeri tõvest kuni kolmveerand juhtumitest, ka depressioon on 60 % ulatuses geneetiliselt määratletud.

Tulemused on rangelt konfidentsiaalsed

Asja ettevõtmise juures peavad kriitikud tõsisemaks probleemiks isikuandmete kaitstust. Selle kohta on asjaosalistel (Andres Metspalu, Eesti Geenikeskuse juhatuse liige Andres Rannamäe, Eesti geenikeskuse õigusloome alaprojekti juht Jüri Raidla) kinnitada, et geenianalüüsi tulemused saavad olema rangelt konfidentsiaalsed, kasutatavad pelgalt umbisikuliselt. Lähtutakse isikuandmete kaitse seadusest, hoitakse lahus geeniandmed ja isikuandmed. Vastava seaduse eelnõu on juba ette valmistanud EV Sotsiaalministeeriumi ja õiguseksperdid, ning selle seadusega on tehtud võimatuks nii doonori diskrimineerimine kui ka tema geeniandmete kuritarvitamine. Seadus eelnõu lubab ka teatud kaalutlustel-põhjustel andmed tagasi kodeerida, kui doonor seda nõuab.

Loomulikult peetakse ülitähtsaks ka kompetentse ja usaldusväärse personali loomist.

Viie aasta jooksul maksab EGV projekt 1,5 miljardit krooni. Kava kohaselt loodetakse Eesti riigilt pool miljardit krooni, ülejäänu rahvusvahelistelt investoritelt. Sarnast projekti on alustatud juba Islandil, seda tahetakse käivitada ka Rootsis ja Inglismaal.

Ees on seega kiire ja põnev arengu faas. See puudutab iga inimest. Et suurema osa haigustest põhjustab, ka inimese olemuse määrab põhiliselt geenides peituv info, suundutaksegi arenenud maailmas sellele teele. Saavutamaks edu. Parandamaks inimeste elukvaliteeti.

Selge, et seoses geeniuuringutega võib ees oodata ka tõsiseid ohte. Selle kohta on hästi öelnud üks geenisaladuste avastaja James Watson: "Ärge kunagi lükake edasi eksperimente, mis selgelt pakuvad tulevikus tulu, pelgalt kartes ohte, mida ei ole võimalik mõõta."

SILLE MAKSIMOV