Loob geen, loob suvi

Fookuses on geenivaramu loomine ja suure suve algus. Oleme niikaugele jõudnud. Nii looduse kui geeni koha pealt. Loob üks, loob teine.

Geeni kohta ütleb Võõrsõnade leksikon, et tegemist on pärilikkuseteguriga, kromosoomi lõiguga, mis määrab kindlaks mingi polüpeptiidahela või valgumolekuli... ehituse ja talitluse ning selle kaudu organismi ühe või mitme tunnuse kujunemise...

Pole ju kaua aega tagasi, kui geen meile veel täiesti mõistatus oli. Ja kui edasi mõelda, siis võib-olla tuleb kunagi luubi alla ka mõni uus saladus inimesest. Jagub neid ju lõpmatult. Inimene on endalegi suur mõistatus, mis siis rääkida teise inimese mõistmisest.

Miks mitte näiteks hing?

Hing, mida veel tänapäeval üsna võimatu on uurida. Paljud teadlased on hinge mõiste kindlasti prügikasti heitnud, ilmselt seetõttu, et ei suuda hinge mikroskoobi alla sättida nägemaks, kuidas ta seal vingerdab, ei saa ka tema külge ühendada elektroode, teda elekrilaengutega turgutada.

Aga meie ajastu üks suurvaime Honore de Balzac, kes on kirjutanud ohtralt fenomenaalseid-geniaalseid inimlugusid, olevat oma tegelaskujude prototüüpe silmitsedes fikeseerinud alati välgukiirusel ka inimese hinge, tabanud kõik selle saladused ja varjundid.

SILLE MAKSIMOV