Geenilõhe kasvab hiigelkiirusel

Geneetiliselt muundatud lõhe ja forell kasvavad 6 korda kiiremini kui nende tavalised sookaaslased. Nende suurekskasvatamiseks kulub poole vähem toitu. Siiski on Suurbritannias otsustatud, et selliseid muundatud kalu mingil juhul riigi piires aretada ei lubata hoolimata majanduslikust kasust. Põhjuseks tuuakse, et "pole teada, millised tulemused sel on pikema aja möödudes."

Uut sorti kalu kasvatatakse Kanadas Souris's. Meetod, mis hoolitseb kalade kiire kasvu eest, põhineb geenimuutusel. Muudetakse geene, mis hoolitsevad kasvuhormoonide toodangu eest ja seda sel moel, et kalade hormooniproduktsioon mitte ainult suvekuudel, vaid ka aastaringselt toimib. Kui normaalne täiskasvanud forell kaalub 200 g, siis geenimuutusega kalad kasvavad 1,2 kg-ni; lõhed, kes muidu ainult tagasihoidliku 6 kg kehakaalu saavutavad, kasvavad 20-27,5 kg hiiglasteks. Maitse on nagu tavalistel kaladel.

Kriitikud arvavad, et juhul, kui mõni kala aretusbaasist välja pääseb, võib ta "normaalsetele" sordikaaslastele oma geneetiliselt muundatud materjali edasi anda ja see võiks olla fataalsete tagajärgedega vabas looduses elavaile lõhedele ja forellidele.

Kunstlik viljastamine ohtlik beebile

Üha sagedamini kasutatakse järglase saamiseks kunstlikku viljastamist - meditsiinilist abi rasestumiseks. Kuid on selgunud, et selline vaheleastumine loodusliku protsessi suurendab riski tulevase lapse tervisele isegi kahekordselt.

IVF ehk In Vitro Fertilisation on tuntud moodus viljatusprobleemide lahendamiseks abielupaaridel, kes muidu lapsi ei ole võimelised saama. Tuntum nimetus sellele on - katseklaasibeebid. Sel puhul istutatakse naise emakasse mitmed kehast väljaspool viljastatud munarakud. Seega suureneb ka võimalus saada mitmikud. Tulevased vanemad ei ole alati teadlikud ohtudest, mis siin võivad varitseda. Rootsis tehtud uurimused on näidanud, et katseklaasibeebid maadlevad oma tulevases elus tihti tervise probleemidega. Uuriti 5856 last, sündinud ajavahemikus 1982-1995. Konstateeriti, et esines tavalisest 5 korda enam enneaegset sündi ja ebanormaalselt madalat sünnikaalu. Peale selle esines keskmisest kaks korda enam kaasasündinud kõrvalekaldeid, mille hulka kuulusid ka Spina Bifida ja Down'i sündroom. Enam kui 5% kannatab südamehaiguste käes. Tuli ette rohkem hällisurma.

Brüsseli ajakirjandusest MERIKE VOHLBRÜCK