Vares ei võta valu, harakas haigust ka reisil

Mida peaks inimene varuma suveapteeki, või milliseid ravimeid kaasa võtma reisile. Küsisime nõu Vanaturu apteegi juhatajalt proviisor Õie Kotkaselt.

Suvel puhkama minnes tuleks varakult üle vaadata, mis on koduapteegis juba olemas, mis puudub. Kindlasti vaadata üle ka olemasolevate ravimite säilivusajad. Alustaks lihtsamatest vahenditest. Sidemed, steriilne väike puhastuslapp, side, vatt, leukoplast. Viimaste valik on lai: on iseliimuvaid, steriilseid. Kindlasti on vajalik jood, mida küll on ebamugav transportida, ent maakodu rohukapis on tal oma koht. Joodiga pisikese marrastuse ärapuhastamisel võime kindlad olla - haav ei lähe mädanema. Tõhus ja taskukohane igaühele. Sügavamate haavade puhul peaks haava puhastama antiseptilise toimega lahustega ja siis panema peale salvi - süntomütsiin- või streptomütsiinsalvi. Need ei lase haava äärtel kõvaks tõmbuda ja kiirendavad paranemist. Haava puhastamiseks on apteegis lai valik desinfitseerivaid vedelikke. Kõige lihtsam-käepärasem haava puhastamiseks on puhas vesi. Pestud haavale asetada steriilne lapp. Suvilas võib kasutada edukalt suurt teelehte. Teeleht tuleks esmalt muljuda käe vahel katki ja puhasta kergelt marrastatud kohta, siis panna leht vigastatud kohale. Paneb vere kinni ja ühtlasi on ka antiseptiline.

Päike on ägedam kui vanasti

Päikese eest tuleks katta pea ja punetuse korral õlad, eriti väikelastel. Päike on tõepoolest ägedam kui vanasti. Ent kui turi juba põlenud, siis kasutada salve, mis sisaldavad panthenoli. Muidugi tuleb oma nahaga arvestada ja eelnevalt kaitsekreeme kasutada. Kõigile teada hapukoorega määrimine aitab päikesepõletusest tekkinud valu leevendada.

Kodust kaugel

Reisile minnes peab arvestama, kas suundutakse põhja või lõuna poole, ja kui pikaks ajaks. Kui kõrvetava lõunapäikese alla, siis kehtivad samad soovitused, mis päikesepõletuse ja -kreemide osas. Põhja pool on mägedes küll lumi, ent päike võib olla intensiivsem.

Sageli on reisidel tundmatu toit kõhulahtisuse põhjustaja või siis vastupidi - pikk bussireis paneb kõhu kinni. Inimene peaks teadma, kui tunddlik ta selliste probleemide suhtes on. Käsimüügiravimite seas on nii kõhukinnisuse kui ka lahtisuse ravimeid, mida apteeker saab soovitada. Igal juhul kaasa võtta söetabletid, mis korrastavad seedimist, aitavad mürgituse puhul. Kui seedehäired on siiski tekkinud, tuleb palju juua. Reisile minnes tuleks teada, et ravimite hinnad on mujal väga kallid, ka ei pruugi inimene apteeki üles leida. Kes põeb mingit kindlat haigust, peaks läbi mõtlema, mis ravimeid kaasa võtta. Kui esineb probleeme vererõhuga, tuleks varuda ravimeid, mida tavaliselt sel puhul kasutatakse. Südamehäirete puhul on sobivaks ravimiks validool, kuigi paljud farmakoloogid väidavad, et validoolil on platseebo effekt, on abi siiski ligidal.

Unehäirete all kannatajad või uues ümbruskonnas kergesti erutujad peaks kaasa võtma kerged rahustuvad ravimid nt palderjanitabletid. Kui aias kasvab meliss, saab ise valmistada maitsva rahustava tee, ka apteegis on erinevaid teesorte. Saadaval on ka nn reisitabletid, mis aitavad nii lennuki kui ka laevasõidul. Avitab ka lapsi, kes bussi ja pikamaasõidu vintsutusi ei talu.

Reisil tuleb palju käia

Inimesed, kes on reisil käinud, teavad oma kogemusest, et alati jääb puudu plaastritest. Meie truud-ustavad abimehed jalad saavad vatti ja vilet, kõndimist on ju tavalisest enam. Kel kalduvus kannanaha paksenemisele ja pragunemisele ja armastab paljajalu käia, neile on suurepärased naha ja kannahaavade salvid kuiva ja lõhenenud naha kui ka hõõrdumiste raviks.

Ka üks elastne side kulub reisil marjaks ära. Vanematel inimestel on bussist mahaastumisel oht nihestada kederluu. Siis tuleb nihestatud koht elastse sidemega fikseerida. Kui vähegi võimalik, määrida nihestatud kohale jäägeeli, mis on ühtlasi valuvaigisti ja ei lase jalal paiste minna, hoiab valutavat kohta jahedas. Valu tekib seetõttu, et veresooned paisuvad, kuid jäägeel takistab paistetuse teket. Häda korral aitavad ka jääkuubikud.

Kui vares ei võta valu ja harakas haigust

Valuvaigistite virrvarr viib inimese sageli segadusse. Õie Kotkas: "Reisil ja maakodus on valuvaigistid samad, mis kodus arstikapiski. Kindlasti peavalutabletid - ibuprofeen või paratsetamool. Ka aspiriin, mida ei tohi pidevalt süüa. Millisel puhul mida tarvitada, tuleb omal nahal järele proovida. Ühele mõjub üks, teisele teine. Ka kurguvalu ei maksa unustada. Suvel on see mõnelegi inimesele sage külaline. Kuuma päikese käest külma vette minnes muutub kurk tihti valusaks ja hääl kähedaks. Kurgupastille on erinevaid - antiseptilisi ja valu leevendavaid. Tähtis on neid tarvitada kohe, kui kurk tunda annab. Lastele sobivad magusa maitsega siirupid nii kurgu kui köha raviks.

Meelespea

• tunne iseennast ja oma pereliikmeid
• mõtle hästi järele, kuhu sõidad ja kui pikaks ajaks
• vaata, mis ravimid on olemas, mis jääb puudu
• kontrolli ravimite säilivusaega
• kui oled haiguse tõttu mingist ravimist sõltuv, kontrolli ravimite tagavara, vajadusel käi arsti juures ja lase rohtu juurde kirjutada
• küsi julgelt nõu apteekrilt
• Eestimaal rännates ära unusta kaasa võtta haigekassa kaarti

KRISTA KÕRVITS