Kuidas vihaga toime tulla

Kognitiivne restruktureerimine. Lihtsamalt öeldes tähendab see mõtlemisviisi muutmist. Vihased inimesed kalduvad vanduma, kiruma või kasutavad oma sisemiste mõtete peegeldamiseks üpris värvikaid sõnu. Vihaseks saades võib mõtlemine muutuda liialdatuks või üli dramaatiliseks. Sestap antakse nõu asendada taolised mõtted ratsionaalsematega. Selle asemel, et sisendada endale: "Oh, see on lihtsalt kohutav, lootusetu, kõik on läbi!" kinnitagem endale: "See on tõeline pettumus ja on täiesti mõistetav, et olen sellepärast endast väljas, aga see pole maailmalõpp ja vihaseks saamine ei aita olukorda parandada."

Tuleks olla ettevaatlik sõnadega "mitte kunagi" ja "alati", kui räägitakse endast või kelletki teisest. "See masin ei tööta sul ka mitte kunagi" või "sa unustad alati midagi maha" - need ei ole mitte ainult ebatäpsed, vaid panevad uskuma, et viha on õigustatud ja see ei aita probleemi lahendamisele kaasa. Sellised sõnastused tekitavad trotsi ja alandavad neid, kes tahaksid teiega koos lahenduse kallal töötada. Näiteks sul on sõber, kes jääb pidevalt igale poole hiljaks. Siin ei peaks asuma kohe rünnakule, vaid tuleks mõelda sihile, mida soovitakse saavutada. Ainus eesmärk, mida sel moel saavutatakse, on sõbra solvamine ja vihastamine.

Tuleks leida lahendus, mis sobiks mõlemale osapoolele või proovida leida lahendus teisel moel, näiteks leppigem kohtumisaeg pool tundi varasemaks, nii et sõber jõuaks kohale õigeks ajaks. (Seda võiks nimetada pettuseks või kavaldamiseks, kuid kas pikisilmi ootamine ja mossitamine oleks parem.)

Tuleta endale meelde, et vihaseks saamine ei lahenda midagi ning see ei pane sind ennast paremini tundma (tegelikult võib see panna sind ennast hoopiski halvemini tundma).

Loogika on tugev relv viha vastu

Viha, isegi siis, kui see on õigustatud, võib muutuda mittemõistuspäraseks. Nii et tuleks püüda kasutada kainet mõistust ja loogikat. Meelde jätta, et kogu maailm ei ole sinu vastu, vaid sa kogesid igapäevaelu karusemat külge. Nii võiks mõtelda, kui tuntakse, et viha hakkab mõistust varjutama.

Vihased inimesed kalduvad nõudma õiglust, kõrgelt hindamist, leppivust ja seda, et asju tehtaks vastvalt nende tahtmisele. Tegelikult me kõik sooviks samu asju ning oleme solvunud-pettunud, kui neid ei saa. Vahe on selles, et vihased inimesed nõuavad neid ja kui nende nõudmistele ei vastata, sünnib pahatihti pettumusest viha. Mõtlemisviisi muutmise käigus peaks vihane inimene saama teadlikuks oma nõudmise olemusest ja "tõlkima" oma ootused soovideks. Teisisõnu, "mulle meeldiks" on palju tervislikum, kui öelda "ma nõuan" või "ma pean saama". Kui ei ole võimalik saada soovitut, kogetakse reaktsioone nagu pettumus, nukrus, kurvastus, kuid mitte viha. Mõned kergesti vihastuvad inimesed kasutavad seda tüüpi vihastamist võimalusena hoiduda ise haiget saamast. Kuid see ei tähenda, et kurvastus ja valu neist kaarega mööda läheks.

Probleemi lahendus

Mõnikord on meie viha põhjustatud väga tõsistest ning vältimatutest probleemidest elus. Viha ei ole alati kohatu, tihti on see loomulik, terve reaktsioon raskustele. On levinud ka nn kultuurilised uskumused, et iga probleemi jaoks on olemas üks kindel lahendus ning selle otsimine võib tuua pinget ja meelehärmi. Säärase olukorraga toimetulekuks parim viis mitte koondada kogu tähelepanu lahenduse leidmisele, vaid pigem sellele, kuidas probleemi käsitleda ning sellele vastu astuda.

Peaks tegema plaani ja jälgima edusamme eesmärgile jõudmise jooksul. Otsustamine kulgeb palju edukamalt, kui end pärast esimest ebaõnnestumist karmilt ei kohtle. Kui suudetakse probleemile läheneda parimate kavatsuste ja püüdlustega, on vähem tõenäoline, et kaotatakse kannatus ja langetakse kõik või mitte-midagi-mõtlemise lõksu.

IVI NIINEP